Eesti kõige põnevam pärimusmood - selline etno, mida sa veel näinud pole

Kristina Herodes
, Arteri ajakirjanik
Copy
Cärol Ott, Mölü. Prangli kaluriküla melu elurõõmsa moe kujul.
Cärol Ott, Mölü. Prangli kaluriküla melu elurõõmsa moe kujul. Foto: Sadu-Triste Juurikas

Pärimusmood on tuhat korda põnevam kui üksnes villasokk ja vöökiri. Kõige õigem aeg Eesti rahvakunsti põhjatusse aardekirstu kaevuda on vahetult laulupeo eel. Noored disainerid võtsid muistsed nipid, lisasid tänapäevased knihvid ja välja tuli tõeliselt elujõuline rahvuslik mood.

Omamood on etendus, mis pühendatud just pärimusmoele meie tänapäevases maailmas. Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemiast välja kasvanud ettevõtmine muutub aasta-aastalt populaarsemaks. Eksivad need, kes usuvad, et noori tõmbavad vaid neoontuled, suurlinnamelu ja maailmaküla meeleolud. Vastupidi, meie oma Eesti ainulaadne pärand, käsitöö, nostalgia, hingega asjad, isetegemise rõõm on määravad märksõnad. Ja igaüks, kel veidi sügavam huvi teema vastu, saab ka isikliku salastilisti ja moelooja ambitsioonid valla päästa.

Riided on kõige lähem – kantav ju! – kunst tavaelus, nii pole sugugi paha mõte siduda need tugevate emotsioonidega. Hannes Rüütel taaselustas moe kaudu oma lapsepõlve maakodu helged mälestused. Kõik tema suure pere laste muljed ja mälupildid andsid kokku erakordselt värvirõõmsa ja südamliku meestekollektsiooni. Mantli kujul rändas selga näiteks seinavaip, täpselt selline, nagu oli maakodus. Hannese tugevus on vanade lugude elluäratamine, sama suunda võiks ta jätkata küll.

Cärol Ott tõi aga moelavale Prangli saare kaluripere koduõuel toimuva mürgli ja loomingulise segadiku. Mereranna liivaviirud vaheldumisi lumega, mererohu kudumid, vetthülgavad pinnad ja kalanahast vestid. Tõeliselt ainulaadne maailm, milletaolist suudab luua vaid Eestis kasvanud ja siinset õhustikku tunnetav noor talent.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles