Sõbrad Eestist küsivad ikka ja jälle: «Noh, kas olete kohanenud Šveitsi eluga, kuidas on?» Jah oleme, sest heade asjadega on kerge kohaneda ning üks aasta on piisav erinevuste seedimiseks. Annan parima, et Šveitsi elu eripärad teile põnevalt silme ette maalida, kirjutab Aleksei Budõlini kaasa Ilona Toots sellest, kuidas neil kohanemine välismaise eluga läheb.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Teistsugune elutempo on see, mis lajatas otsekohe vastu lagipead. Ära kiirusta, võta rahulikult! Pikas kassasabas seistes ja müüja-ostleja omavahelist dialoogi ilmast ja elust jälgides läheb närv küll püsti. Aga siis vaatad ringi – ja mitte keegi ei tõmble. Milleks, kui niikuinii jõuab ükskord järg sinuni ja sind kostitatakse arvukate tervituste, tänusõnade ja naeratustega.

Aga kuidas siis ajaga jääb, aeg ju lendab! Noh, Ilona, tuleb väärtustada praegust hetke ja olla siin ja praegu. Tegelikult see mõte, elada praeguses, on meile Alekseiga alati väga meeldinud. Ent kui kõik ümberringi on koledasti ametis oma tähtsate tegemistega, siis see hakkab tahtmatult külge. Siin on tänane justkui enam väärtustatud.