UNICEFi raport: Eesti perepoliitika on arenenud riikide parimate seas
Lisatud sotsiaalministri kommentaar

Мать и ребенок. Иллюстративное фото.

FOTO: Shutterstock

Eestis, Rootsis, Norras, Islandil ja Portugalis on arenenud riikide seas parim perepoliitika, kinnitab UNICEFi uus raport. Šveits, Kreeka, Küpros, Suurbritannia ja Iirimaa on seevastu kõige madalamate tulemustega. Võrreldud riikidest on Eesti pikima tasustatud vanemapuhkusega. 

ÜRO lastefondi UNICEFi poolt läbi viidud uuring võttis vaatluse alla Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) ja Euroopa Liidu ridadesse kuuluvate riikide perepoliitika. Muuhulgas kõrvutati raportis riikide emaduspuhkuse kestvust ja lapsehoidmisteenuste kättesaadavust lastele vanusevahemikus 0-6 eluaastat. 

«Eesti vanemapuhkuste ja -hüvitiste süsteem on pikalt olnud üks maailma heldemaid. Viimasel kahel aastal vastu võetud muudatustega on sellest saamas ka üks maailma paindlikumaid, et iga pere saaks leida enda elukorraldusega sobivaima võimaluse ühitada laste kasvatamist ja töötamist,» ütles sotsiaalminister Tanel Kiik. «Eesti perepoliitika on olnud üks paremini läbi uuritud ja analüüsitud poliitikaid, millega on kaasas käinud ka pikk ja põhjalik kaasamine. Hea meel on, et meid tuuakse rahvusvaheliselt eeskujuks ja et oleme viimastel aastatel erinevaid perepoliitika meetmeid veelgi kaasajastanud, et need vastaksid perede väga erinevatele vajadustele.»

Raport on osa UNICEFi laste arengule suunatud programmist ja Early Moments Matter kampaaniast, mille eesmärk on toetada peresid võimaldamaks lastele soodsat kasvukeskkonda ja kogemusi, mis aitavad kaasa aju õigele arengule. 

«Lapse aju arengu jaoks ei ole kriitilisemat hetke - ja laste tuleviku jaoks - kui seda on elu esimesed aastad,» kommenteeris kampaaniat UNICEFi tegevdirektor Henrietta Fore. «Meil on vaja, et valitsus võimaldaks vanematel toetada oma lapsi ja luua neile soodne kasvukeskkond. Samuti vajame selle teostamiseks erasektori abi ja tuge,» sõnas Fore. 

Soodne perepoliitika suurendab laste ja vanemate vahelist sidet, mis on kriitilise tähtsusega laste arengukeskkonnale. UNICEF toetab vähemalt kuue kuu pikkust lapsehoolduspuhkust ja universaalset ligipääasu kvaliteetsele ja taskukohasele lastehoiule, alates lapse sünnist kuni esimesse klassi minekuni.

Early Moments Matter kampaania raames teeb UNICEF koostööd nii valitsuste, kodanikuühiskonna, akadeemiate ja erasektoriga, mis mängib poliitka juures olulist rolli, et suurendada investeerimist perekondadesse. 

Võrreldes rikkaimate riikide lapsehoolduspuhkuse tingimusi, tuleb välja, et kõigest pooled riigid pakuvad kuni kuue kuu pikkust lapsehoolduspuhkust ühes lapsehooldustasuga. Eesti on tabelis esirinnas, pakkudes kõige pikemat makstud lapsehoolduspuhkust, mis kestab 85 nädalat. Eestile järgneb Ungari 72 nädalaga ja Bulgaaria 65 nädalaga. Ameerika Ühendriigid on nimekirjas ainus riik, mis ei maksa lapsehooldspuhkuse eest tasu. 

Isapuhkus mõjub hästi lapse tervisele

Raportist selgub ka, et kuigi lapsehoolduspuhkust võimaldatakse ka isadele, ei ole seda tavaks kasutada. Jaapanis, mis on ainus riik, mis pakub isadele makstud kuue kuulist puhkust, kasutas kahekümnest isast antud võimalust kõigest üks, väidavad 2017. aasta andmed. Korea Vabariigis, mis pakub Jaapani järel teisena isadele parimaid tingimusi, kasutab võimalust üks isa kuuest. 

Raporti andmetel aitab isapuhkus kaasa lapse ja isa vahelise sideme tugevdamisele, mõjub hästi lapse tervisele, alandab sünnitanud ema depressiooni riski ja suurendab sugudevahelist võrdsust. 

Lapsehoiuteenuste puhul osutub vanemate jaoks suurimaks takistuseks liiga kõrge hind. 29 riigi hulgast olid näiteks Suurbritannia noored lapsevanemad need, kes ei saanud rahaliste vahendite tõttu last lapsehoidu panna. 

Raport tõi riikide jaoks välja juhised, kuidas perepoliitikat arendada.

  • Oluline on võimaldada kohustuslikus korras vähemalt kuue kuu pikkust makstud lapsehoolduspuhkust.
  • Võimaldada kõigile lastele kvaliteetset, eakohast, taskukohast ja ligipääsetavat hoiuteenust, mis arvestaks perekonna vajadustega.
  • Kindlustada, et lapsehoolduspuhkuse ja lapsehoiuteenuste vahele ei jää lünka, mis lapse arengule halvasti mõjuks.
  • Kindlustada, et emad saavad lapsi vajadusel töö juures rinnaga toita, võimaldades selleks pause tööl ja sobilikke ruume rinnaga toitmises.
  • Koguda rohkem andmeid riikide perepoliitika kohta.

Eestis pikeneb senine kahenädalane isapuhkus 30 kalendripäevale alates 1. juunist 2020. Lisaks, Euroopa Liidu Nõukogu võttis 13. juunil vastu direktiivi, mille kohaselt peab vanematel olema võimalik kasutada kuni lapse 8-aastaseks saamiseni kokku vähemalt kaheksa kuu pikkust vanemapuhkust, sh vähemalt kaks kuud tasustatud puhkust olema ette nähtud emale ja vähemalt kaks kuud isale.

Tagasi üles