Sisuturundus

Fitlap.ee juht Heikki Mägi: stressiga ei pea leppima

FOTO: Lipton

Kui väga ammustel aegadel piirnes keha jaoks stress vaid olukordadega, kus tuli küttida või ennast kaitsta,  siis tänases maailmas on paljud inimesed stressiseisundis kogu ärkvelolemise aja.  Võib eeldada, et elame inimajaloo kõige stressirohkemal ajastul. Mida stress meile teeb ning kuidas sellega võidelda, räägib Fitlapi tegevjuht Heikki Mägi.  

“Kui oled kurb ja masendunud, siis pole mitte ainult meeleolud need, mis mõjutatud saavad, vaid päris kindlasti ka sinu ostukorv ja kehakaal,” ütleb Heikki. “Tavaolukorras on meie keha ülesanne number üks ainevahetus ja sealhulgas seedimine, kuid stressiolukorras on prioriteediks hoopis valmisolekuolukord ründamiseks või ärajooksmiseks. Selline ärev seisund seab seedimise tähtsuselt teisele kohale ja tähendab automaatselt, et sellega ei tegeleta enam senise pühendumisega. See omakorda tähendab ülekilosid, vähem kvaliteetset seedimist, võimalikke seedehäireid ning erinevaid isusid, sest toitaineid ei saada enam toiduga nii palju kui peaks.”  Väheteada fakt on Heikki sõnul ka see, et stressis inimese vitamiinide ja mineraalainete vajadus on palju suurem. “Stressiolukorras vähenevad näiteks oluliselt magneesiumi, fosfori, kaaliumi, B5 ja C vitamiini varud.”  

Peamine süüdlane 

Stressi loetakse viimasel ajal  üha rohkemate haiguste põhjustajaks.  “Stress nõrgestab immuunsüsteemi, veresuhkru tasakaalutust, tekitab pingeid lihastes, kõrgvererõhktõbe, närvisüsteemi ülekoormust ja südame arütmiat,” loetleb Heikki erinevaid haigusi ning ütleb, et seda nimekirja võiks jätkata.  

Stressi sajaprotsendiliselt vältida pole muidugi võimalik. “Keha jaoks on stress ka juba bussist mahajäämine, millegi mahaunustamine või ülemuse poolt saadetud ja veel lugemata e-mail pealkirjaga „eelarve puudujääk“ või midagi  sellist.” Need on  kõik hetkelised seisundid, mis lähevad varem või hiljem üle. Kõige laastavamalt mõjub kehale pidev stressisituatsioon, mis võib kesta kuid või lausa aastaid.

Mehed versus naised 

Stress suurendab ka sellise hormooni tootmist nagu kortisool, mis on tuntud kui stressihormoon. “Õige kogus seda hormooni on organismi toimimiseks väga oluline- see aitab organismil valida energiatootmise toorainet (süsivesikud, rasvad või valgud) ja reguleerib selle hulka vastavalt keha vajadustele. Aga stressi ajal on seda hormooni mõistagi rohkem ning siis suudab see rasva suunata ja ümber paigutada kõhupiirkonda, kust kehal on energeetilisteks vajadusteks seda kõige parem kätte saada.” Eelkõige on siin tegemist vistseraalrasvaga (elundite vahelise rasvaga), mis on tervise seisukohast ohtlikum kui tavaline nahaalune rasvakiht. “See on ka üks põhjustest, miks väga paljud depressioonis inimesed omavad ohtlikult suurt vööpiirkonda.” Heikki sõnul esineb sellist elundite vahelist rasva enam meestel, mis võib seotud olla nende kinnisema meelelaadiga.  See, kuidas mees ja naine stressi olukorras üldiselt käituvad, on täiesti erinev.  “Siin saab hästi tuua näiteid filmidest. Tavaliselt istub  suhtkekriisis naine äranutetud silmadega voodis ning sööb isukalt otse topsist jäätist. Mõnikord on seal voodis veel sõbrannad teda ära kuulamas või ripub ta telefoni otsas ja teeb nendega grupikõnet. Mees aga seevastu käitub stressiolukorras hoopis teisiti. Ta sulgub endasse ning kui keegi peaks tema poole pöörduma, vaatab teda mõrvarliku pilguga.”  Siinkohal on ilmselt võitjaks naised, kes jagades oma pettumust leevendavad nii oma seisundit. 

Väheteada stressiallikas 

Peale tööstressi ja emotsionaalsete pingete on organismi stressiallikaks toitainetevaene toit. Huvitaval kombel ulatame stressiolukorras palju suurema tõenäosusega käe kiirete süsivesikute ja muu rämpstoidu järele. “See aga süvendab Heikki sõnul olukorda veelgi. “Kui pidevalt süüa sellist toitu, tõlgendab organism seda saabuva näljahädana ning aeglustab seetõttu kortisooli abil ainevahetust.” Heikki sõnul võib ka vähene ööuni ja aeroobsete treeningutega liialdamine kortisoolitaset tõsta. “On juhuseid, kus sa võid praktiliselt elada spordiklubis ja juua vaid kurgivett ning tunda enda üle uhkust, kuid su keha arvab, et on sõjas ning valitsemas on näljahäda.”  

Õnneks pole olukordi, mida muuta ei saaks. “Stress pole kindlasti midagi, millega peaks leppima.” Selleks, et stressi vähendada, soovitab Heikki kõigepealt enda jaoks sõnastada see, mis on stressiallikad ja siis nendega tegelema hakata.  Loomulikult aitab ka endale meelepäraste tegevuste tegemine- uue hobi leidmine,  õige hingamine, piisav liikumine, aga kindlasti ka puhkus ja lõõgastumine. “Puhkus pole selline asi, mida endale korra aastas lubada, vaid midagi, mida tuleks võtta iga päev. Igas päevas peaks olema puhkuse hetki,“ ütleb Heikki ning soovitab selleks teadlikult enda päevarutiini sisse planeerida. Seda siis kas lõõgastumine tee joomisena, jalutuskäiguna metsas või hoopis head raamatut lugedes. “Kindlasti ei saa unustada ära ka kvaliteetset und. Kui unetunde on pidevalt vähe või on uni häiritud, võime väga lihtsalt oma hormoonse tasakaalu paigast lüüa ning siis on juba raskem võidelda nii stressi kui kõige muu kaasnevaga.” 

Loomulikult saab  ka toiduga ühtteist ära teha. “Oomega-3-rasvhapete puhul on kindlaks tehtud stressivastaseid toimeid. Nimelt aitavad oomega-3-rasvhapped DHA ja EPA vähendada kortisooli tootmist organismis. Uuringud on näidanud, et kolmenädalane kalaõli tarbimine kahandab arvestatavalt stressihormoonide hulka.” Kalaõli tarbimise võib Heikki sõnul edukalt asendada ka näiteks kala- ja mereandidega.  “Näiteks melissi on kasutatud juba tuhandeid aastaid tõhusa vahendina peavalu, migreeni, närvipinge ja stressist tulenevate sümptomite leevendamiseks. Ka erinevaid teisi taimeteesid on kirjeldatud kui tuju tõstvat, halbu mõtteid peletavat ja tervet keha rahustavat jooki.” Liptoni valikust leiab uued funktsionaalsed teed, mis sobivad just hästi stressi leevendamiseks. “Näiteks Liptoni Time to relax tee, mis sisaldab efektiivseid stressivõitlejaid nagu kummel,  lavendel ja pärnapuu õied. Ideaalne maitsekooslus ja taimede vägi üheskoos.”  

Tagasi üles