Lugeja suveseiklus: hotelli õhtusöögis leidunud muskaatpähkel muutis õhtu unustamatuks

FOTO: Arne Trautmann / PantherMedia / Arne Trautmann

Meie lugeja Carmen meenutab, kuidas sõbrannaga puhkusereisil söödud hotelli õhtusöögist sai alguse meelemürgine öö.

Eelmise suvel reisin koos oma hea sõbrannaga Corfule. Olime seal seitse päeva. Kuumus tappis juba esimestel tundidel. See oligi rohkem ranna- ja puhkusereis. Veetsime enamus ajast rannas päevitades ja Vahemeres ujudes, kusjuures juunikuu kohta oli vesi üllatavalt soe. Sealsed rannad olid imeilusad- täis rohelust.

Kõige eredam mälestus reisist on vast üks tormine õhtupoolik. Eikusagilt ilmusid välja äikesepilved ja vihma hakkas kallama nagu oavarrest, heleroosat välku lõi igast ilmakaarest, müristas iga paarikümne sekundi tagant. Olime sel hetkel rannas, kui järsku ilm ära pööras. Pean tunnistama, et ma hakkasin lausa kartma. Enamus inimesi jooksid kas varju alla või rannast üldse minema. Ilm läks aina hullemaks, ja lõpuks jooksime ka meie hotelli tagasi. Hotelli välirestoranis tellisime mõlemad pasta bologneset. Huvitav oli aga see, et sinna sisse pandi muskaatpählikt ja seda natukene liiga palju. Sellest saime alles hiljem aru.

Saime söödud ning seejärel läksime hotellituppa. Poole tunni pärast tundsime, et midagi on viltu- mõlemad naersime nii, et kõht valutas, pea käis ringi ja tuju läks aina paremaks. Tundsime ennast nagu oleks terve öö pidutsenud. Otsustasime hotelli sisehoovi minna. Torm oli ikka meie pea kohal - müristas ja lõi välku. Arvasime, et nüüd on õige hetk basseini ujuma minna. Hüppasime aga basseini ja ulpisime seal, peakohal aina välgutas. Ma ei mäleta kaua me seal ujusime. Kui mõistus hakkas kainenema, siis jooksime tuppa, süda peaaegu saapasääres. Siis oli juba õues pime ja ühtki hingelist me ei näinud. Kes sellise tormiga ujuma läheb?

Hiljem saime aru, et rohke muskaatpähkel toidus oli meie kaine mõistusega trikke teinud. Hommikul suurest naermisest kõhulihased valutasid ja hotellitöötajad küsisid, kus peol me küll käisime. Me ei osanud vastata. Ei tahtnud öelda, et liigne pähkel pähe hakkas. Vot see oli alles õhtu seal Corfu saarel. See on seiklus, mida mäletada. Mis sellest, et ma täpselt ei mäleta, kuidas me sinna basseini jõudsime. Sellist tormi pole ma elus varem näinud- inimesed tõesti kartsid, sest see mürin ja kõvad paugud, mis kostusid iga paarikümne sekundi tagant, olid hirmuäratavad. Emake loodus on ikka võimas!

***

Kuumad suveilmad on kohal ja ühes sellega ootavad ka suveseiklused. Milline on sinu kõige lahedam ja kuumem suveseiklus? Kirjuta meile oma kogemusest ja võid võita 120 euro väärtuses kinkekoti. Ootame suviste mälestustega kirju märksõnaga «suveseiklus» aadressile sobranna@postimees.ee kuni 21. juunini (k.a).

Tagasi üles