Eksperdid selgitavad: need 10 üllatavat trikki hoiavad su aju vormis

FOTO: rawpixel.com / Pexels

Mõte vanana nõdrameelsusse või Alzheimerisse haigestuda pole just kuigi südantsoojendav. Õnneks saab terve rea harjumustega ajutööd tugevdada ja haigusriski vähendada. 

Eksperdid hoiatavad, et dementsus kasvab üleilmselt 2030. aastaks 40 protsenti.

Seda tähtsam on enda halle rakke kaitsta.  Hea uudis on see, et seda annab ka tänu elustiilile teha, kuna need haigused on vaid üksikutel juhtudel pärilikud.  

Korrapärase ajutreeningu kõrval saab juba väikeste asjadega, nagu näiteks kaks korda päevas hambaid pesta, Alzheimeri riski vähendada.

Ka toitumisel on oma osa. Nii on loodud toitumisplaan nimega MIND-dieet, mis peaks vähendama tõenäosust dementsusse haigestuda. 

Ka neuroteadlane ja Alzheimeri ennetuskliiniku direktor dr Lisa Mosconi Weill Cornell Medical College'ist on veendunud, et õige toitumisega saab end nõdrameelsuse eest kaitsta.

Siin on tema 10 soovitust: 

1. Väike klaas punast veini

Hea uudis veinisõpradele on see, et punane vein kaitseb aju, kuna ta sisaldab antioksüdant resveratrooli, millel on tervisele hulgaliselt kasulikke toimeid. 

Dr Mosconi soovitab ajutervise nimel iga päev ühe väikse klaasi veini juua. Resveratrooli saab aga ka viinamarjamahlast. 

2. Ära jäta hommikusööki vahele

Dr Mosconi sõnul on hommikusöök ilmselgelt päeva tähtsaim söök, kuna aju vajab hommikuti palju energiat ja seepärast võiksid värske puuvili, täisteratooted ja valgud laual olla.  

3. Loobu kiirtoidust

Põhjuseks on nendes toiduainetes sisalduvad õlid, suhkrud, kemikaalid ja pestitsiidid. Kõik need tekitavad kehas põletikku ja loomulikult mõjutavad ka aju heaolu. 

4. Vürtsita rikkalikult

«Ameeriklased haigestuvad Alzheimeri tõppe kaheksa korda sagedamini kui indialased,» kõneleb dr Mosconi. «Osaliselt on asi selles, et nad söövad vähem töödeldud prügi, aga ka vürtsides, mida nad süüa tehes kasutavad.» 

Kurkum on näiteks tugevalt põletikuvastane vahend, milles on palju antioksüdante. «Juba paljud uuringud on tõestanud selle nõdrameelsuse ja mälukaotuse eest kaitsvat toimet,» kinnitab dr Mosconi. 

5. Söö rohkem tumedat šokolaadi

Tumedas šokolaadis on palju antioksüdatiivseid omadusi, ja mida tumedam seda parem! «Kõik šokolaadid, mille kakaoprotsent on üle 85, on korraliku toiteväärtusega, milles on vähe suhkrut ja mis on lisaks ka mineraaliderikas,» teab dr Mosconi.

6. Proovi intervallpaastu

Selle paastu juures pole tegu paanilise kalorilugemise, vaid loomulikul teel kalorite omastamise vähendamisega. See aitab ka ajutööd parandada — ajurakud muutuvad nimelt tugevamaks, kui sa oled näljane. 

Intervallpaastu eesmärk on õhtusöögi ja sellele järgneva esimese söögi vahele 12- kuni 16tunnine paus tekitada. Alustada võid sellest, et nihutad hommikusöögi natuke hilisemaks või õhtusöögi veidi varasemaks. 

7. Maga tublisti

Hea uni mõjutab kõike meie kehas. Hea unekvaliteedi puudumine võib aga meie ajutervist tõsiselt kahjustada ja uuringute kohaselt isegi Alzheimeri riski suurendada. Kui me magame, siis saab aju kahjulikke jääsprodukte lagundada, mis on muuhulgas oluline ka mälutööks. 

8. Joo palju vett 

Tervise seisukohalt on ülitähtis piisavalt palju vett juua. Sama kehtib ka ajule, kuna vesi uhab jääkproduktid kehast välja. Kaks liitrit vett päevas peaks aitama meie ajutalitlust 30 protsendi võrra tõsta. 

9. Toitu taimselt

Taimedes on vitamiinid, mineraalid, head süsivesikud, tervislikud rasvad ja lahja valk, mida meil ongi vaja. Värske puu- ja juurvili tuleb alati kasuks, kuid hallidele ajurakkudele mõeldes tasub ka panustada avokaadodele ja pähklitele. 

10. Loobu Tupperwarest

Dr Mosconi ütleb, et toiduaineid ei tohiks pakendada alumiiniumi, tehis- või sünteetilisse materjali (nt teflon), kuna need sisaldavad polütetrafluoretüleeni. See ühend on ajule kahjulik.  

Allikas: FitForFun

Tagasi üles