Hedvig Hanson: armastust tuleb õppida
14. detsember 2011, 13:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laulja Hedvig Hanson on pärit lapsepõlvest, kus teda ümbritsesid vaid naised. Kuidas talle mõjusid esimesed tõsised kokkupuuted meestega ja kuidas ta praegu oma kolme mehega hakkama saab, kirjutab ajakirja Psühholoogia Sinule detsembrinumbris Ursula Zimmermann.
Hedvigi lauljannast ema Novella Hanson ja näitlejast isa Tõnu Kilgas läksid lahku, kui Hedvig oli alles beebieas. «Ema ja isa on mul mõlemad pigem armujate tüüpi olnud, mitte n-ö pereinimesed. Eks nad olid abielludes ka väga noored, nagu tollel ajal kohane,» püüab Hedvig oma vanemaid mõista ja mitte hukka mõista.
«Suhe on suur vastutus, mitte nii, et jooksen sinna, kus parasjagu ahvatlust tunnen. Suhe on ka millestki loobumine.»
Oma elu esimesed 12 aastat kasvas Hedvig Tõrvas vanaema juures. Ema reisis tol ajal ansambel Fixiga palju ringi ja nii otsustatigi, et vanaema kodu väikelinnas on pisikesele lapsele turvalisem paik kui kontsertreisid mööda laia Nõukogude Venemaad.
Isa tuli Hedvigi ellu alles hiljem, siis kui Hedvig oli juba koolilapseks sirgunud. Tüdruku teismeeas toimus ema-isa suhetes lühiajaliselt uus lähenemine ja siis käis Hedvig oma isal mõned korrad külas – suvekodus Käärikul.
Nüüd on Hedvigil kodus kolm meest: muusikust elukaaslane Andre Maaker ja nende kaks poega, 3-aastane Daniel ja 6-aastane Holger.
Armuasjades peab Hedvig ennast oma ema koopiaks. «Kui ma armun, siis annan endast maksimumi. Pühendun täielikult sellele ühele inimesele, koon talle kampsuneid ja teen süüa. AGA selle juurde kuulub üks tingimus: sa pead olema selline, nagu mina seda tahan!»
Hedvig tunnistab ausalt, et ta õpib veel seda, kuidas aktsepteerida teist inimest sellisena, nagu ta on, mitte hakata teda muutma. «See on minu eluülesanne – muukida lahti neid koode, mis toimub minu ja minu lähedaste suhetes ja miks on see just niimoodi.»
Üks Hedvigi elu suuremaid õppetunde on olnud suur ennastunustav armumine. Umbes 25-aastasena oli tal lühiajaline suhe, mis on teda ja tema loomingut sügavalt mõjutanud ja mille lahtikodeerimine ja analüüsimine kestab Hedvigis tänini.
Ka pere ja peresuhete hoidmine on Hedvigi jaoks paras õppetükk. «Juba kahe inimese suhe on väga keeruline, aga pere on ju üks suur suhete võrgustik! Minu suhe eraldi mõlema lapsega, laste suhe isaga, minu suhe mehega, laste omavahelised suhted jne,» räägib Hedvig.
Hedvig ja Andre on üheksa aastat koos elanud, kuid abiellunud ei ole. Hedvig toob põhjuseks selle, et nii tema kui ka Andre peremustritesse on justkui sisse kirjutatud, et abielud lagunevad.
Hedvig teab ka seda, et tõelist armastust pole sugugi kerge leida ja hoida, aga ta usub, et selleks me siia maailma olemegi tulnud – õppima Armastust.
Loe pikemalt ajakirja Psühholoogia Sinule detsembrinumrbist!