Armastad kokata? Olulised faktid või sulatamise kohta

FOTO: Alena Dvorakova / PantherMedia / Scanpix

Kui retsept nõuab toatemperatuuril seisnud võid või hoopis sulatatud varianti, pane tähele. 

Retsepti lugedes on enamasti öeldud, kas vaja läheb toatemperatuuril seisnud võid või hoopis sulatatud varianti. Tihtilugu ei ole meil aga kannatust oodata, mil kivikõva või meie jaoks sobiliku temperatuuri omandab, nii et me üritame seda ise pehmemaks muuta. 

Õige või temperatuur on kokkamisel oluline, sest mõjutab lõpptulemust. Toatemperatuuril seisnud või aitab kaasa õhulise tekstuuri saavutamisele ja sulatatud või tagab pigem kreemjama tekstuuri. «Kõik, mida sa vajad, sõltub sellest, mida sa tahad saavutada. Kui sa soovid küpsetada krõbedamaid brownie'sid või küpsiseid, eelista toatemperatuuril seisnud või ja suhkru segu,» soovitab telesaate «Cooking Issues» saatejuht Dave Arnold. 

Valem on lihtne: tahke või on justkui emulsioon - tükk rasva, mille sees on veemolekulid. Kui sa tahke või koos suhkruga kreemiseks klopid, lisad sellele õhku, mis aitab kaasa kohevale tekstuuri saavutamisel. 

Või sulatamisel lõhud sa emulsiooni, mis tähendab, et vesi ja rasv lähevad üksteisest lahku ja kreemist tekstuuri ei ole enam võimalik saavutada. See ei ole tingimata halb asi, aga tagab teistsuguse tekstuuri. 

Ideaalne toatemperatuuril seisnud või on piisavalt külm, et ta sulama ei hakkaks, aga samas piisvalt pehme, et seda oleks lihtne mikseri abil kreemjaks muuta. 

Kui või sulatamisega on väga kiire, võib selle ka üheteistkümneks sekundiks mikrolaineahju panna. See on piisav aeg, et või pehmeks muutuks, kirjutab HuffPost. 

Tagasi üles