Vahel võib meile enda jutt hirmus põnev ja huvitav tunduda, kuigi kuulajate jaoks ta seda pole. Piiri tunnetamine on alati hea ning seetõttu annabki portaal psychologytoday.com mõned nipid, mis aitavad aru saada, kas oled vestluspartneri jaoks huvitav või mitte.
Ühesugused vastused
Kui saad oma juttu kõneldes kuulajatelt vaid automaatseid vastuseid nagu «mhm; okei; lahe; huvitav; kas tõesti, jajah», siis võid hakata kahtlema oma jutu huvitavuses ja selles, kas su kuulajad tõesti seda kuulata tahavad.
Liiga lihtsad küsimused
Kui inimene ei viitsi sind kuulata ja sa tüütad teda, siis ta küsib lihtsaid küsimusi. Näiteks «millal sa läksid; kuhu sa läksid jne». Kui isik on sinu tegemistest ja otsustest tõeliselt huvitatud, siis on ka tema küsimused põhjalikumad ja sisukamad.
Vahelesegamine
Kuigi vahelesegamine kõlab ebaviisakalt, on see tegelikult hea märk. See näitab, et inimesel on mingeid mõtteid ja ta on mingilgi määral huvitatud. Tähele peaksid panema aga vahele segatud lausete kokkusobivust sinu jutuga – kui need üldse ei ühti, siis on see jälle märk, et oled igav.
Palved jutu täpsustamiseks
Isik, kes on sinu jutust tõeliselt huvitatud, peatab sind vahel ja palub mingeid asju täpsustada. «Mis see termin tähendab; mis järjekorras mingi sündmus aset leidis jne» - taolised küsimused näitavad, et inimene on sinu räägitavast jutust huvitatud. Kui ta ei küsi midagi, siis võid kahtlustada, et tüütad teda.
Rääkimise aeg pole tasakaalus
Paljud inimesed arvavad, et kui nemad räägivad umbes 80 protsenti kogu vestlusest, siis on selle põhjuseks nende huvitav jutt. Jah, vahel võib see nii olla, kuid vahel võib põhjus olla ka partneri ükskõiksuses, sest kui inimene on su jutust huvitatud, siis üldjuhul on tal ka midagi selle kohta öelda. Kui tema poolt on vaid vaikus, siis arvatavasti ootab ta su jutu lõppemist.
Kehakeel
Kui inimeste vahel on side, on nad rääkides tavaliselt näoga vastakuti. Isik, kes on oma kehaga kõnelejast eemale pöördunud, ei võta vestlusest osa ega pole huvitatud. On soovituslik jälgida iseenda kehaasendit, kui kuulad huvitavat juttu, ja siis, kui ei viitsi enam teise juttu tähelepanelikult jälgida. Kehakeele jälgimine on hea viis aru saada, kas publik sind kuulab või ei.