Laste foobiaid toidu ees ennetavad kavalad nipid

FOTO: Filip Warulik / PantherMedia / Filip Warulik

Hirm erinevate toitude ees lülitab sageli lapse menüüst välja kasulikud toitained, mis on vajalikud tema organismi normaalseks arenguks. Kolme lapse ema ja pereblogi «Minu Käopesa» autor Mirjam Hunt ning toitumisnõustaja Teele Teder jagasid nippe ja nõuandeid, millega panna kavalalt laps sööma kasulikke puu- ja köögivilju, et saada juba maast madalast tervisliku toiduga sina peale.

Hirm toidu ees on ürgne instinkt

Nelja kuni kuue kuu vanuses on laps väga vastuvõtlik kõigele ümbritsevale, sealhulgas toidule. Londoni ülikooli kolledži doktori Lucy Cooke’i sõnul aktiveerub alates kuuendast kuust lastel sisseehitatud turvamehhanism, mis kauges minevikus hoidis arvatavasti elus paljud koopalapsed, kes juhtusid üksinda liikudes mürgiste suupistete otsa komistama. Samast turvamehhanismist tulenevalt võib lapsel kaasneda ootamatu hirm erinevate toiduainete suhtes, mis ajapikku võivad muutuda foobiateks.

Lase lapsel tegutseda

Lapsel peab tekkima toiduga oma suhe, selleks peab saama toiduaineid katsuda ja nuusutada. Olgu selleks näputoidu söömine või koos söögi valmistamine, püüa mitte muretseda segaduse pärast, mis selle käigus tekib, sest segadus on koristatav, aga keelud võivad jätta lapse suhte toiduga hapraks. Toiduga mökerdamise periood ei kesta kuigi kaua – lapse peenmotoorika areneb ning seeläbi muutub ta ka ise vilunuks.

Lähene probleemile mänguliselt

Tutvusta lapsele toitu läbi mängu ja muinasjuttude. Joonistage üheskoos paberile värvilisi pilte puu- ja köögiviljadest, marjadest või näiteks taldrikust, millel on kasulikud toiduained kokku saanud täisväärtuslikuks söögikorraks. Räägi talle juurde, miks need toiduained on talle head, näiteks rauda sisaldavad toiduained teevad ta sama tugevaks kui Pipi ning panevad ta võluväel kiiremini jooksma või kõrgemale hüppama. Võite joonistamise ajal mängida lõbusaid mänge, näiteks võib lasta lapsel loendada, mitu maasikat, vaarikat või mustikat on taldrikul.

Läbi kavaluse tervislike valikuteni

Kui sina täiskasvanuna tead, et laps sööb kartulit, kurki, sinki, aga mitte näiteks koos kartulisalatis, siis demonstreeri talle söögitegemise käigus, kui palju tema lemmikasju toidu sisse läheb. Innusta teda rääkima, miks talle mingi toiduaine meeldib ja miks ei meeldi ning lase tal kirjeldada erinevate toiduainete tekstuuri ja maitset nii eraldi kui koos süües.

Teinekord aitab hirmudest üle saada ka killuke kavalust. Kui laps mitte mingil juhul pole nõus mõnda kasulikku toiduainet sööma, pista see salamisi tema lemmiktoidu sisse ning ära räägi sellest midagi. Kui laps on taldriku tühjaks söönud, räägi talle ausalt, millised kasulikud juurviljad seal sees olid ning kiida teda taldriku tühjaks söömise eest.

Kooskasvamine tähendab koos kokkamist

Üheksa lapse ema ja neljateistkümne lapselapse vanaema, Rootsi kirjaniku Anna Wahlgreni  «Kooskasvamise» raamatust pärineb üks tore mõte. Kujuta, et sul avaneb erakordne võimalus minna nädalaks kõrbes elavate beduiinide laagrisse nende eluoluga tutvuma. Kohale jõudes ootab sind ees kontaktisik, kes tervituse järel juhatab su telklaagrist eemale, istub liiva peale maha ja ei tee midagi muud kui lihtsalt pühendub sulle.

Nii teevad lapse sündides ka paljud lapsevanemad – enam ei käida kuskil koos, enam ei tehta asju koos, vaid istutakse kodus ja pühendutakse lapsele. Tegelikult tuleks teha kõiki tavapäraseid asju koos lapsega. Ta on osa sinu elust, ära istu temaga eemale liiva peale maha, vaid kaasa teda oma täisväärtuslikku ellu. Seega, kui sa oled mõelnud, millal alustada oma lapsega koos söögitegemist, siis vastus on: eile!

Tagasi üles