Kuidas hakkama saada, kui lapse kasvatamine tekitab stressi?

Foto: Shutterstock

Kas vanemlik stress võib tekkida viisist, kuidas vanem oma last kasvatab? Kuidas hakkama saada lapse kasvatamise stressiga? Nende oluliste küsimuste üle mõtiskleb Perekeskus Sina ja Mina Gordoni perekooli koolitaja Auli Andersalu-Targo.

Lapsevanemaks olemine võib nii nagu kõik muugi inimese elus, tekitada stressi, mis võib olla kas talutav või mõnel hetkel muutuda liiga raskeks. Stress võib alguse saada üsna erineval moel. Kindlasti on perekonda puudutavad ootamatud sündmused need, mis stressitaset tõstavad. Samamoodi võivad stressi suurendada suhted teiste inimestega. Suhted lastega võivad vanemas tekitada üsna erinevaid tundeid, sest ka vanemas endas on mitmeid stressiallikaid, alates tervisest kuni suhtlemisoskuste puudumiseni. 

Vanemlik stress võib tekkida sellest, kui lapsevanem kasvatab last nii, et tema ja lapse suhe muudab mõlemad õnnetuks. 

• Kui vanem on sõltumata lapse vanusega suurenevast iseseisvusest tema suhtes pidevalt hellitav, võib see tunduda küll hea valik, sest ta teeb ju kõik, et laps oleks õnnelik, kuid paraku see nii pole. Vanemalt nõuab see enda soovide ja vajaduste alla surumist, et lapsele vastu tulla. Mõnes mõttes on hellitav vanem olemine päris mugav, sest laps saab ise otsustada ja valikuid teha ning vanem ei pea suurt vastutust võtma. Samas tekitab see vanemas pikapeale pahameelt lapse või süütunnet enda suhtes. Vanem võib olla väga kurb, kui tunneb, et laps on tema suhtes tänamatu ja ta peab lapse nimel paljust loobuma. Stress tekib sellest, et lapse ja vanema suhtes ei ole tasakaalu teineteisega arvestamises. 

• Kui lapsevanem on last kasvatades sageli range ja ei pööra piisavalt tähelepanu lapse arvamustele või tunnetele, võib seegi olla vanema jaoks üsna väsitav ja stressirohke. Siis on vanemal vaja olla kontrolliv ja võimukas, sest ta kardab, et muidu läheb laps hukka ja et laps ei oska ise jõuda õnneliku eluni. Range vanem mõtleb lapse eest, kuidas ta peaks käituma, ta esitab lapsele kõrgeid nõudmisi ja ei jaga sealjuures piisavalt toetust. Vanema jaoks on stressitekitav see, et ta peab mõtlema välja lapse jaoks järjest uusi reegleid või lapse eksimuste korral talle karistusi. Nii jääb lapse ja vanema suhtesse liiga vähe rõõmu, vabadust ja spontaansust. Seda kõike on aga hädasti vaja stressirohketel aegadel ja see aitab tuua lapse ja vanema suhtesse lähedust.

• Kui vanem näib lapse kasvatamise suhtes ükskõikne on ilmselt olukord muutunud juba palju varem vanemale üle jõu käivaks. Võib arvata, et vanem on siis ise kimpus mõne keerulise probleemiga, millega tegelemine ei jäta talle energiat last märgata, tema suhtes hoolitsev ja huvi tundev olla. Vanemal võib olla tema jaoks liiga suur töökoormus või hoopis tööpuudus, tal võib olla mõni vaimse tervise probleem (depressioon, sõltuvus, psühholoogiline kriis), tal võivad olla suured raskused suhetes. Ja sellise kõrge stressi puhul on raske olla lapsele piisavalt hea vanem.

Õnneks on võimalik lapsi kasvatada sellisel moel, mis aitab hoida suhet lapse ja vanema vahel lähedase ning hoolivana. Sellises kasvatamises on omal kohal ja selgelt välja näidatud vanema armastus, soojus, toetus lapsele. Samas suudab vanem olla kehtestav, oma vajaduste eest seisev, seada lapsele mõistlikke nõudmisi, luua lapsega koos reegleid. Nii vanemal kui lapsel on õigus oma arvamusele, oma vajaduste rahuldamisele ja koos olemise aeg on turvalisust ning lähedust pakkuv. Selliselt lapse kasvatamiseks on palju abi sellest, kui vanem õpib selgelt väljendama oma tundeid ja arvamusi, ka oskuse toetavalt last kuulata. Vanemapoolne enese kehtestamine ja oma vajaduste eest seismine kuuluvad samuti sellise suhte juurde ning oskus tulla toime konfliktidega nii, et mõlemad võidavad. 

Siin on mõned nõuanded, kuidas vältida stressi, mis tekib lapse ja vanema suhtlusest:

• Hea lapsevanem võtab aega oma vajaduste eest hoolitsemiseks. Ta teeb enda heaks seda, et hoiab korras oma tervise ja suhted, püüab piisavalt magada ja liikuda, hästi süüa ning hoida töökoormuse enda võimetele vastava.

• Hea vanem peab meeles, et kõige aluseks on lähedane suhe lapsega. Ta on lapse suhtes huvitundev ja hooliv, sest vaid nii on võimalik seada toimivaid piire ja vältida asjatut stressi.

• Hea lapsevanem hoiab meeles selle, et lapsel peab olema võimalik ise eksida ning vanemal julgust lasta lapsel ise oma vigu kogeda. Vanem saab last toetada ise rahulikuks jäädes ning selleks on vaja sügavalt sisse hingata, rahuliku pilguga olukorda hinnata ning last usaldada.

• Hea vanem teab, et pole mõtet lapsele ja endale seada ebarealistlikke ootusi ning stressi sattumist aitab ennetada see, kui olla teadlik sellest, milline on erinevas vanuses lapse areng ja mis on vanema enda jaoks parimad lõõgastumise ning energia taastamise viisid.