Ekspert: psühholoogi juures käimine lapsendamist ei raskenda

Psühholoogi juurde minekut ei pea pelgama

FOTO: SCANPIX

Mõni aeg tagasi rääkisime psühholoogi juures käimise valehäbist ning ühiskondlikust arvamusest, mis sellega kaasneb. Kommentaariumis väitsid mõned inimesed kindlalt, et psühholoogi külastamine või saada takistuseks lapsendamisel. Nii see siiski pole.

«Psühholoogi juures käimine ei osuta karuteenet tulevikus lapsendajatele. Vastupidi, see peaks isegi soodustav olema, sest siis näitab see seda, et inimene on otsinud iseendale abi,» sõnas Ida-Tallinna keskhaigla kliiniline psühholoog ja perekeskuse Sina ja Mina nõustaja ning koolitaja Ene Raudla.

Palju hullem on olukord tema arvates siis, kui abi vajatakse, kuid seda ei küsita. «Kui oma probleeme peidetakse või arvatakse, et saan ise hakkama. Tegelikult aga ei saada või saadakse sel moel, mis ei toeta inimest uute raskuste tekkimisel.»

Raudla tõdes kurvastusega, et inimesed ei tee sageli vahet psühholoogil ja psühhiaatril ning seetõttu on levinud ekslik arvamus, nagu võiks psühholoogi külastamine tulevikus karuteene teha.

«Erinevus psühhiaatri ja psühholoogi vahel seisneb ennekõike väljaõppes. Psühhiaater on oma ettevalmistuselt arst, kes on residentuuris spetsialiseerunud psüühika- ja käitumishäirete hindamisele ning ravimisele ehk siis psühhiaatriale. Arstina on tal õigus kirjutada välja ka ravimeid,» selgitas Raudla erinevust.

Psühholoogidel on ka oma eetika

«Psühholoogid ei ole arstid, nad omavad akadeemilist kõrgharidust psühholoogias ning neile on vastavalt kutse taotlemise protseduurile antud kas kliinilise psühholoogi või koolipsühholoogi kutsetunnistus,» ütles Ene.

Ta lisas, et probleemid, millega psühhiaater ja kliiniline psühholoog tegelevad, on sarnased. «Kliinilised psühholoogid ja psühhiaatrid teevad ravitöös väga sageli koostööd.» Siiski vaatamata koostööle kuulub psühholoogi elukutse eetika juurde inimestelt kuuldud informatsiooni konfidentsiaalsus.

«Selle informatsiooni kogumist, säilitamist ja erandjuhtudel ka edastamist reguleerib delikaatsete isikuandmete seadus. Kui psühholoog sellest kinni ei pea, rikub ta seadust!»

Enne psühholoogi külastamist soovitab Raudla kindlasti järgi kontrollida, kas inimesel on vastav haridus ja kutsetunnistus. «Kutsekoja kodulehel on kõigi kirjeldatud kutsete standardid ja kutset omavate psühholoogide nimed. See on kindlasti koht, mida vaadata enne, kui mõne psühholoogi poole pöörduda,» ütles Raudla.

Tagasi üles