Volbriöö: aeg lõkke ümber lõbutseda ja omaealistega tutvuda

FOTO: Shutterstock

Täna tähistatakse volbriööd, mis on tuntud nõiduse ja maagia pühana. Mida eestlased vanasti volbri puhul tegid?

Volbripäeva eelse volbriöö tähistamine 30. aprillil on tänapäeval saanud hoo sisse nii linnas kui maal. Alates 1980. aastatest tähistatakse seda päeva nõidade ja maagia päevane ja selle puhul korraldatakse nõiaetendustega pidusid, tehakse lõket ning küpsetatakse vorstikesi ja liha. 

Ametlik volbripäev on homme, 1. mail ja on tuntud ka kevad- ja töörahvapühana. Eesti Vabaõhumuuseumi kodulehelt võib lugeda, et meie esivanemate elus ei olnud volbripäev kuigi suure tähtsusega. Ometi olid sellele päevale iseloomulikud nii herneste külvamine kui ka tule tegemine. Erinevalt germaani rahvastest ei käinud eestlased lõkke ümber mitte selleks, et nõidust ja halba tõrjuda, vaid hoopis lõbutsemas ja omaealistega tutvumas. 

Volbripäeva kombestik on aja jooksul aga tugevasti muutunud. Näiteks 19. sajandil tundsid eestirootslased seda kui nõidade liikumisaega ja toonased uskumused levisid ka lähimate naabriteni. Läänemaal ja saartel usuti veel 20. sajandi keskpaigas, et nõiad käivad loksperil. Loksperi on Eesti läänesaartel tuntud germaanimõjuline pärimus kohast, kus käiakse pidutsemas. Arvatavasti ulatuvad Loksperi juured 17. sajandi Saksamaale, kus pärimuse kohaselt lendasid nõiad luudadel kokku Blocksbergi mäele, mis oli metsik ja ligipääsmatu surnute asupaik, kus nõiad pidutsemas käisid, kirjutab BERTA, Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaas.

Tagasi üles