Eesti isa on kulutanud kohtus 25 000 eurot, vaieldes selle üle, kuhu kooli peaks tema laps minema

Dagmar Lamp
, Sõbranna.ee ja teemaveebide osakonna juhataja
Copy

Täna kell 20 uurib Kanal 2 ajakirjanduslik telemagasin «Radar», miks on kohtud vanemate vaidlustest umbes ja kust jookseb mõistlik piir. Kas üks osapool võibki jääda teist kohtusse kaebama? Lisaks uurib «Radar», mis saab siis, kui kohtutäitur on võtnud arvelt viimasedki sendid.

Kohtud on vanemate vaidlustest sõna otseses mõttes umbes. Erinevaid laste hooldusõigust, elatist ja suhtluskorda puudutavaid küsimusi jõuab kohtunike lauale tuhandeid. Nüüd on riik aga jõudnud otsusele, et nii jätkata ei saa ja mängu tuleb tuua perelepitaja. «Radar» uurib, mida see täpsemalt tähendaks ja miks neid vaidlusi niivõrd palju on.

Oma loo räägib kahe lapse isa, kes hooldab oma kahte poega koos nende emaga. See tähendab, et ühe kuu elavad lapsed emaga ja teise isaga. Nii on kestnud juba kuus aastat ja selle aja jooksul on piirid väga korralikult maha joonistatud.

«Lapsed tulevad uksest sisse. Neil on riided seljas ja kõik muu vajalik on siin. Vahetavad telefonides SIM-kaardid. Nad on sellega harjunud. Juba kuus aastat on nii olnud,» rääkis pereisa.

Kuid ometi muutus see ideaalsena tundunud lahendus 2015. aastal taagaks, mis on isale kaasa toonud kümneid tuhandeid eurosid väljaminekuid ja lugematul hulgal kulunud närvirakke. Kõik sai alguse küsimusest, kuhu vanem laps kooli peaks minema. Selleks mindi kohtusse, kus õiguse sai isa.

Tänaseks on kohtuuksi kulutatud juba viiel korral ning üks vaidlustest on endiselt käimas. Kokku on mees õigusabikulude eest maksnud üle 25 000 euro. Summa, mille oleks võinud samal ajal lastele suunata. «Radar» uurib, kas ja kust jookseb mõistlik piir. Kas üks osapool võibki jääda teist kohtusse kaebama?

«Radar» on Kanal 2 eetris täna kell 20.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles