7 eksiarvamust sporditegemise kohta

FOTO: Pexels

Rattasõit teeb impotentseks, õige sportlane kohvi ei joo, sörk kahjustab liigeseid — taolised hirmujutud on alati õhus olnud. Paljud neist müütidest on küll juba ammu vananenud, kuid ikkagi hoitakse neist visalt kinni.  

1. Rasvapõletus algab alles pool tundi hiljem 

Kui teed vaid 15 minutit sporti, võid selle parem üldse ära unustada ...  Ja milleks minna trepist, kui rasvapõletus algab alles pool tundi hiljem? See on hea vabandus mittemillegi tegemiseks, ja pealegi vale, sest niipea kui end pingutad, hakkab keha rasva ja glükoosi põletama. Tõsi on küll see, et 20 kuni 30 minutit pärast treeningu algust hakkab keha veel paremini rasvu põletama.  

2. Venitamine ennetab lihasvalu

Seisukohal, et venitamine ennetab lihasvalu, olid varem paljud teaduse ja spordimeditsiini esindajad. Nimelt oletasid teadlased 60ndatel, et lihasvalu vallandab lihaskonna krampiminek. Tänapäeval ollakse aga veendunud, ja seda tõendab ka juba 2002. aastal läbiviidud uuring, et lihasvalude tõeline põhjus on hoopis lihaskoe väikestes mikrotraumades (imepisikesed rebendid), mida venitusharjutused ei leevenda.

Hoopis teine asi on aga soojendus enne treeningut, kuna see parandab sooritusvõimet ning vähendab vigastuste ja ülepingutuste riski. 

3. Jooksmine kahjustab liigeseid. 

Liigesed on sörkides tõesti surve all, mis on võrreldes keha puhkeasendiga kaks kuni kolm korda suurem. Siiski on kehal endal ka kaitsemehhanismid, millega reageerida muutunud olukorrale ja kui korrapäraselt joosta, siis toodab keha liigesevedelikku, et varustada kõhri, mis omakorda suurendab liigeste edukat talitlust. See ei hoia vormis ainult inimest ennast, vaid ka tema vatti saanud liigeseid.  

4. Ujumine teeb seljale head

Hea selg on meie nooruse aluseks ja ujumist on  peetud ajast aega ideaalseks distsipliiniks, millega seljalihaseid tugevdada. Tähtis on aga seda õigesti teha. Tavaliselt kiputakse rinnuli ujudes kaela liiga kaugele välja sirutama, mis on omamoodi instinktiivne reaktsioon vee silma- ja suhusattumise vastu, kuid sellega kurnatakse liigselt kaelalülisid. 

«Selili ujudes on peahoid palju loomulikum ja kaelalülisid ei koormata nõnda tugevasti. Nii saab vältida pingeid ja krampe», ütleb ujumis- ja võimlemisõpetaja Eva Janietz. Eriti just need inimesed, kellel on probleeme lülisambaga, võivad valede ujumisliigutustega oma seisundit halvendada. Krool või seliliujumine on parem valik. 

5. Rattasõit teeb impotentseks

Seda juttu, et rattasõit ohustavat sugulist võimekust, on juba aastakümned kuuldud. Seksi osas see kuuldus paika ei pea. Teine küsimus aga, mille puhul impotentsuse risk on õhus, puudutab hoopis klassikalisi võidusõidurataste sadulaid. Nende puhul ei ole esikohal sõidumugavus, vaid näiteks võimalikult kerge kaal. On mainitud nende liiga tugevat survet kubemepiirkonnale, mille tagajärjeks võivad olla tuim tunne ja valud. Kõige halvemal juhul on sellise surve korral peenise verevarustus häiritud, mis võib pikapealeale erektsioonihäirete ohtu suurendada. Kui kilometraaž jääb aga alla 500 nädalas, siis ei ole põhjust muretsemiseks. 

6. Kui tahad ponksi «pesulauda», siis piisab, kui treenid kõhulihaseid

Nii lihtne see aga pole. Dr Michael Prangi sõnul moodustavad kõhulihased võrreldes kogu kehaga üsna väikse rühma ja ihaldusväärselt lame «pesulauakõht» saab tekkida vaid siis, kui sa treenid nii kõhulihaseid, teed rasvapõletavat kestvussporti kui sööd tervislikku toitu.

7. Kohv on sportlastele halb

Kohvi kuulsus on endiselt kahetine, kuid uuringud on juba ammu näidanud, et see kuum jook on tervisele kasulik. Jah, on tõsi, et kohv röövib kehast ka vett, mida on sportides just eriti vaja, kuid eelkõige tasub meeles pidada, et asi on kogustes. Niisiis, pea mõõdukust ja ajastust silmas. Tass kohvi või üks espresso tund enne treeningut soodustab energiatarbimist ja vereringet. 

Alikas: Life Goes On