Lapse kõrvalt töötav värske lapsevanem: see on igati tehtav

Foto: Erakogu

Töö- ja pereelu saab edukalt ühildada, ilma et lapse saamine tähendaks naise jaoks tööst kõrvalejäämist ning astumist üksnes koduhoidja ja lapsekasvataja rolli, räägib pärast lapse sündi tööga jätkanud Piia Laks-Järve.

Piia on elukutselt jurist-andmekaitsespetsialist ning ka värske lapsevanem. Ta naudib täiel rinnal emarolli, kuid tegi juba enne sünnitamist otsuse, et soovib pere- ja tööelu siduda ning pikalt töölt kõrvale ei jää, jätkates tööd juristi-andmekaitsespetsialistina. «Lapse saamine ei peaks olema takistuseks karjääri jätkamisel,» on Piia kindel. Ta rõhutab, et inimesed on loomulikult erinevad ning on igati mõistetav, kui keegi tahab end täielikult kodule ja lapsele pühenduda ning võtta tööelust hoopis aeg maha. «Minule pakub osaliselt töötamine aga lapsega seonduvate toimetuste vahele mõnusat vaheldust.»

Kaalutud otsus

Piia on enda sõnul alati töö tegemist nautinud ja peab enesearengut väga oluliseks. Sestap ei näinud ta mõjuvat põhjust pärast lapse sündi tööst täielikuks loobumiseks. «Usun sellesse, et kui ema on rahulolev ja õnnelik, siis on seda ka laps. Seega ei olnud mul keeruline otsust teha, et jätkan lapse kõrvalt töötamist. Pigem tekitas kõhklusi, kas pere ja tööandja toetavad minu soovi tööga jätkata.» Otsus lapsehoolduspuhkuse kõrvalt aktiivselt tööelus osaleda ei juhtunud viimase hetke emotsiooni pealt, vaid oli põhjalikult läbi kaalutud. «Olime abikaasaga seda teemat juba varem aastaid tagasi arutanud ning otsustanud, et kui Elisa tööandjana võimaldab, siis ma jätkan töötamist,» kirjeldab ta otsuse vastuvõtmise protsessi.

Üheksast viieni elukorraldus ei toimi

Piia tõdeb, et laste kõrvalt kivisse raiutud tingimustega tööelu jätkamine võimalik ei ole, mistõttu nõuab tööleminek omajagu paindlikkust nii tööandjalt, lapsevanemalt kui ka lähedastelt. «Lähedaste toetus lapsekasvatamisel ja karjääri ühendamisel on mõõtmatu. Lapse kõrvalt töö tegemine ei oleks võimalik ilma tugiisikuteta.» Ta lisab, et ka tööandja ei tohiks mõelda üksnes «üheksast viieni« ja «kontor kui töökoht» raamis. «Lapse kõrvalt töötamine eeldab selgelt paindlikku tööaega, kohta ning võimalust otsustada, kuidas tööd korraldada,» selgitab noor ema. Piial tööandjaga küsimusi ei tekkinud, kuid kindlasti on see üks olulisi teemasid, mida lapsega koju jäädes kaaluma peab – kas töö on paindlik. Kui töötaja ja tööandja teineteist ei usalda, siis selline töökorraldus kaua ei kesta.

«Mul pikalt vastust oodata ei tulnud. Piisas sooviavaldamisest ja visioonist edaspidiseks töö korraldamiseks. Mõtlesin läbi, kuidas tööasju teen ja leppisin tööandjaga kokku, millise koormusega töötan ja kuidas tööaega pereeluga sobitan,» räägib Piia. Kõigil nii paindlikku töökorraldust olla ei pruugi, see sõltub paljuski tehtava tööiseloomust ja tööandja suhtumisest. Seda tähtsam on vastastikused ootused kohe alguses läbi rääkida. Sama oluline on ka töökaaslastega teavitamine ja kindlate mängureeglite kokkuleppimine.

Üks päev korraga

Igapäevast elukorraldust kirjeldades ütleb Piia, et mõistis üsna ruttu, et tema enam oma kalendri perenaine ei ole, vaid otsuseid dikteerib väike armas «assistent». «Kiirelt sai selgeks, et ei ole suurt mõtet teha kindlaid päevaplaane, need lihtsalt ei realiseeru. Kui varasemalt planeerisin aega pikalt ette, siis täna ma seda teadlikult ei tee, vaid elan üks päev korraga.»

Mission impossible?

Peatsetel või värsketel emadel ja ka isadel soovitab Piia kindlasti karjääri ja tööelu ühendamist kaaluda, kui selleks vähegi huvi ja soov on. Ta lisab, et sellise elustiili valik eeldab eelkõige teotahet ja enesedistsipliini, samas ka paindlikkust ja head kohanemisvõimet. «Olen sattunud lugema artikleid ja arvamusi, kus mitmed naised on pidanud töötamist lapse kõrvalt võimatuks missioonis või lausa illusiooniks. Isiklikust kogemusest võin öelda, et see on igati tehtav,» selgitab ta.