Sinu lasteaialaps on stressis? Nõuanded, kuidas oma last aidata

FOTO: Olga Sergeeva / PantherMedia / Scanpix

Perekeskus Sina ja Mina kirjutab, et kui lasteaialaps on pidevalt kuri või nutune, siis vajab ta vanema abi. Kuidas saab lapsevanem vähendada lasteaialapse stressi?

1. Võimalusel paku lapsele nädala sees puhkepäevi, et ta saaks puhata suurest kollektiivist.

2. Kui lasteaiavabu päevi pole nädala sees võimalik pakkuda, mine kord nädalas lapsele varem järele ja ole temaga koos, kasvõi jalutage teistkaudu koju või tehke muud taolist.

3. Pärast lasteaiapäeva algavasse huviringi võib lapse panna alates 4.-5. eluaastast ja siis soovitavalt mitte rohkem kui ühte huviringi nädalas. Lapse arengule on parim, kui ta saab pärast väsitavat lasteaiapäeva olla koos perega.

4. Võta iga päev pärast lasteaeda minimaalselt 15-minutit aega, et lapsega suhelda nii, et samal ajal ise millegi muuga ei tegele (näiteks autojuhtimise või toiduvalmistamisega).

5. Keskendu kuulamisele ja väldi kas-küsimust. Palu lapsel näiteks kirjeldada, mis talle täna meeldis või maitses, kellega ja mis mängu ta mängis, millises olukorras ta kurvastas või rõõmustas ja nii edasi.

6. Kui laps väljendab muret, siis väldi lohutamist, nõu andmist, analüüsimist või mure vähendamist. Ära ütle «oh, pole hullu, sa oled lihtsalt väsinud või «see nüüd küll mingi mure ei ole», vaid lase lapsel rääkida. Püüa tema tunnetest aru saada ning neid tagasi peegelda, öeldes, et saad aru, kui palju ta sind päeva jooksul igatses või mõistad, et ta sai haiget, kui teda lükati. Laps vajab eelkõige tunnet, et sa oled teda mõistnud.

7. Kui pead argiõhtul tegelema kodutöödega, kaasa laps mänguliselt appi. Vanemad mõtlevad tihti, et teevad kiirelt kodutööd valmis, et siis lapsega mängida. Kuid lastele meeldib tegeleda nii öelda päris asjadega. Vastavalt lapse vanusele ja oskustele saab ta toiduvalmistamisel näiteks asju segada, hakkida, ulatada ning samal ajal võite arutada, mis loomad veel porgandit söövad, millest tehakse jahu ja nii edasi.

8. Lasteaialaps peaks õhtul uinuma umbes kell 20-21.30. Õhtuseks lõõgastuseks ei sobi teleka vaatamine ega arvutimäng, kuna need on liigselt stimuleerivad ja lapsel on raske uinuda. Mida lähemal on magamisaeg, seda aeglasemad peaksid olema tegevused, tasasemad hääled, hämaram valgus. See kõik soodustab rahunemist. Kui magamaminek võtab pikalt aega, alusta unerituaalidega, nagu riietumine, pesemine või unejutt kasvõi tund aega varem.

Kokkuvõttes võib öelda, et agressiivsust, virilat tuju ja keskendumisraskusi tekitavad lastes eelkõige väsimus, unevõlg, liigne stimuleerimine ja vähene või nõrk kontakt ema ja isaga.

Tagasi üles