Kevadine Tšornobõl pakub võrratu ja veidra nädalavahetuspuhkuse elamuse

FOTO: Silvia Pärmann

Galeriis Positiiv on alates 11. märtsist avatud avatud Silvia Pärmanni dokfoto näitus «Ilma jäetud», mis tegeleb inimese jäljega planeedil ühe «sügavama» jälje näitel – selleks on Tšornobõli piirkond Ukrainas, millest on kujunenud väga populaarne turismisihtkoht.

Fotodelt vaatavad vastu kollase vaaterattaga lõbustuspark, valgusküllane vana ujula, rõõmsad seinamaalingud ning kevadiselt roheline ja päikeseline Ukraina. Ehkki paljudele võib tunduda Tšornobõl veidraks valikuks nädalavahetuse veetmiseks, on maailm täis seiklushuvilisi ja põnevaid lugusid täis kohti.

Prõpjat

FOTO: Silvia Pärmann

Pange veel juurde see, et Tsornobõl on Kiievist vaid kahetunnise sõidu kaugusel ning Tallinna ja Kiievi vahel lendab väga tihedalt Nordica – ning mõte kummalisest kevadisest nädalavahetusest kunagises katastroofipiirkonnas ei tundugi enam nii võimatu.

FOTO: Silvia Pärmann

Kevad ja sügis on Tšornobõli ja selle peamisesse vaatamisväärsusesse, energeetikutele ehitatud Prõpjati linna sõitmiseks, pildistamiseks parimad ajad. Suvel kaob linn nii jalutamiseks kui pildistamiseks liiga suurde rohelusse ja talvel liikumine on etteaimamatu – mahajäetud linna teehooldus pole prioriteet. Kuna Tšornobõli 30 kilomeetri raadiuses ümbritseva tsooni külastamine on võimalik vaid giidiga, siis pole väga vaja muretseda, et häid kaarte on vähe ja mõnda kuulsat objekti üles ei leia.

FOTO: Silvia Pärmann

Reisikorraldajaid, kes teevad kahetunnise sõidu kaugusel asuvast Kiievist Tšornobõli tsooni 1–5-päevaseid reise, on väga lihtne leida ja ka ingliskeelseid rühmi väljub iga päev mitu. Vaata näiteks www.chernobyl-tour.com ja www.chernobylwel.com valikut.

Prõpjat sümboliseerib inimese unistust luua uus reaalsus ja kontrollida kõike. Näitusel on jäädvustatud tänane olukord kunagises musterlinnas, mis on vaid 33 aastaga loodusele täiesti alla jäänud. Selle katastroofi jälg on ühtaegu väga põnev ja ka nii valus, et väga paljud inimesed sooviks selle jälje täiesti ära pühkida, olematuks muuta.

Aga Prõpjat on endale leidnud täiesti uue identiteedi ja saavutanud ootamatu kuulsuse – vähemalt seniks, kuni loodus selle ühel päeval tõesti kaardilt kustutab.

Prõpjat oligi mõeldud kuulsaks saama, ehkki  sellist kuulsust, mille tõi 26. aprillil 1986 toimunud plahvatus, mis puudutas ühel või teisel viisil ligi viit miljonit inimest Euroopas, ei soovinud muidugi keegi.

1970. aastal loodud Prõpjat, kus 1986. aastal elas ligi 50 000 inimest, ehitati uudse linnaplaani järgi, mille töötasid välja Moskva arhitekt Nikolai Ostoženko ja tema meeskond ning see oli omamoodi katselabor mitmetele uutele arhitektuurimõtetele, mida sõideti vaatama kõikjalt maailmas.

Ehkki kokku pidi 130 000 inimest lahkuma kodudest ja vähesed on tagasi pöördunud – mitte keegi neist Prõpjati – ei ole tühi linn üldsegi mitte tühi. Prõpjati külastatakse rohkem kui kunagi varem, sellest on tänaseks saanud üks olulisemaid tumeturismi objekte maailmas.

Silvia Pärmann on nii 28. märtsil kell 14 kuni 20 ise galeriis kohal, et oma reiskogemusest Tšornobõli rääkida.

Näitus «Ilma jäetud» («Without») jääb avatud 29. märtsini 2019. Galerii Positiiv asub aadressil Roo 21a Pelgulinnas. www.positiiv.ee

Tagasi üles