Psühholoog: professionaalilt abi otsimine näitab julgust

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
julged inimesed räägivad oma probleemidest
julged inimesed räägivad oma probleemidest Foto: SCANPIX

Kuigi Eesti ühiskonnas on levinud uskumus, et nõustaja juures käivad vaid nõrgad inimesed, siis psühholoog Ivi Niinep lükkab selle väite ümber.

Peamiselt noorte täiskasvanutega kokku puutuv psühholoog on kohanud oma töös palju kõhklusi ja ebakindlust. «Neid esineb eriti esimesel kohtumisel, kui tulijal puudub varasem kogemus psühholoogi juures käimisest,» selgitas ta.

Eestlaste jaoks on üsna raske minna kellegi juurde oma muret kurtma ning oma rolli mängib siin ka uskumus, mille kohaselt käivad psühholoogi juures vaid nõrgad inimesed.

«Tegelikult võiks öelda, et need, kes julgevad oma tunnete ja probleemidega silmitsi seista ning lähevad professionaaliga võimalike lahenduste üle arutlema, on tugevad ja oma elu eest vastutust võtvad inimesed,» on Niinepi kindel veendumus.

Ivi sõnul kiputakse aga liiga sageli lähtuma põhimõttest: parem teada ja tuntud vana, kui tundmatu ning muutumist nõudev uus. «Sageli on teada ja tuntud vana ebamugav, kuid tegutseda ei juleta. Mark Twain on öeldnud: «Julgus on vastuhakk hirmule ja hirmu valitsemine, mitte hirmu puudumine!».»

Veel üheks levinud müüdiks on, et nõustamine on ainult väga tõsiste emotsionaalsete probleemidega inimeste jaoks. «Psühholoogi juures käimist võiks võrrelda perearsti külastamisega – te ei külasta ju oma arsti vaid juhul, kui teil on infarkt. Ka bronhiidi puhul on arsti külastamisest abi. Kui probleeme kaua kaasas kantakse, on ka psühholoogil raskem aidata.»

Õnneks on asjalood muutumas aga paremuse poole, sest praegused noored tulevad juba palju julgemalt oma muredest rääkima.

«Kindlasti võib mõni lugeja selle peale öelda, et ka rahaline pool on psühholoogi külastamisel väga määrav. Tõsi, ent on olemas haigekassa lepingut omavaid praksiseid, kuhu on võimalik vastuvõtule minna. Noorte jaoks on paljudes üldharidus- ja kõrgkoolides psühholoogid tööl.»

Nõustamine võib aidata:

• teha kindlaks lootusetuse või abituse tunnet toetavaid negatiivseid või ebaloogilisi mõttemustreid ning arendada positiivsemat maailmavaadet

• avastada õpitud mõtteid ja käitumisviise, mis tekitavad või hoiavad alal probleeme

• avastada enda tugevaid külgi ja seda, kuidas neid enda arengu huvides kasutada

• saavutada uuesti kontrollitunde oma elu üle ja anda tagasi elurõõmu

Nõustamine on aktiivne protsess, kus pakutakse mõistmist, julgustatakse klienti end vabalt väljendama ning võimaldatakse tal läbi vestluse näha oma probleeme senisest erinevatest vaatenurkadest.

«Maailma muutmist saame alustada vaid iseendast, oma mõtetest ja hoiakutest!» ütles psühholoog.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles