Eestlanna jagab: 10 nippi, kuidas veganina reisida

FOTO: Pixabay

Euroopas on tegelikult juba võrdlemisi lihtne veganina reisida. Söögikohad ja poed on kohustatud välja tooma allergeene ning «vegan» pole enam toitlustusega tegelevate inimeste jaoks tundmatu sõna. Aga viimased kuus kuud Aasias näitasid mulle, et mitte igal pool maailmas pole sama lihtne, kirjutab blogi Jummel Juurikas autor Anett Jakobson.

1. Lennujaamatoidu peale ei tasu loota

See lihtsalt ei ole hea. Mul pole absoluutselt ühtegi mälestust sellest, et oleksin kunagi lennujaamas süüa ostnud ning pärast mõelnud, et, vot, see oli küll nüüd hea, tervislik ja enda hinda väärt. Meie jaoks on harjumuseks saanud pikemate reiside jaoks (kui peab lennujaamas kaua ootama) tervislikud ja värsket kraami täis hummusevrapid teha. Sisse saab panna näiteks hummust, rohelist salatit, falafele, India pähkleid, pisikesi kirsstomateid ja viinamarju (lahtilõigatuna ei soovita panna, lähevad ruttu halvaks). Lisaks soovitan võtta kaasa veel banaane või muid puuvilju ja kindlasti ka tühjad veepudelid, et saaks peale turvakontrolli mõnes kohvikus lasta need vett täis panna.

2. Lennukitoit täpsusta varakult üle

Pikematel reisidel antakse inimestele reeglina tasuta süüa. Vegantoit tuleb alati juba ette ära tellida. Kas siis lennufirmale kirjutades või juba lennupileteid ostes vastavasse lahtrisse linnukest tehes. Kui enda toidueelistusest enne lendu teada andnud pole, siis võib juhtuda, et neil polegi sulle midagi peale saia ja puuviljade pakkuda. Osad lennufirmad (näiteks Emirates Airline) ei küsi vegantoidu eest lisatasu, kuid teised (näiteks Qatar Airways) küsivad umbes 5€ inimese kohta. Emiratesi vegantoit oli parem kui nii mõneski veganrestoranis, seega pole lennukitoit alati halb midagi!

FOTO: Erakogu

3. Kasuta HappyCow äppi

Ilmselt teate juba isegi selle imelise äpi olemasolust, aga mul tekkis Aasias rännates vajadus seda veel targemalt kasutama hakata. Nimelt ei piisanud sellest, et söögikoht oli HappyCow lehel välja toodud. Lisaks jälgisin alati, et hinnanguid oleksid andnud just veganid. Äpis saab vaadata, kas review kirjutanud inimene on ise vegan või taimetoitlane. Veganite kommentaarid aitavad umbkeelsetes kohtades süüa tellida nii, et saadki kindlasti vegantoitu. Teised on juba käinud ja teavad, milliste toitude puhul on vaja üle toonitada, et see oleks kindlasti ilma kastme/juustu/võita.

4. Tutvu enne reisi sihtkoha traditsioonilise köögiga

Nagu juba enne mainisin, siis Euroopas on küllaltki lihtne veganina söömas käia, kuid mujal maailmas on veganlus veel veidi võõras. Eriti kui tahad ka mujal süüa kui vaid HappyCow soovitatud vegankohtades. Siis ongi tark endale selgeks teha, milliseid koostisosi, millises köögis kasutatakse.

Näiteks India köögis on kasutusel ghee, seega pealtnäha vegan India restoran võib hoopis mittevegan olla, kuna kasutab igas toidus gheed. Mis siis, et menüüs on välja toodud justkui vaid taimsed komponendid. Ghee on nende jaoks nii tavaline osa toidutegemisest, et nad ei pruugi seda alati välja tuua. Samamoodi nagu me Euroopas tegelikult igas söögikohas ei näe üldse, millise õliga miski toit on praetud.

5. Liitu kohalike veganite Facebooki grupiga

Sealt näed seda, mida huvitavat kohalikest poekettidest osta saab ning saad üle küsida toidukohtade kohta, milles pole kindel. Või uurida, kas selles linnaosas, kus ise ööbid, on häid vegankohti, mida ehk HappyCows veel polegi.

6. Vegetarian (taimetoit, mis reeglina sisaldab ka muna ja piimatooteid) ei tähenda alati, et toit ei ole vegan

See tuli mulle suureks üllatuseks, kuna tavaliselt on vastupidi, et taimetoidukohtades juhtub olema nii, et menüüs pole mitte ühtegi vegantoitu. Aga väga paljud söögikohtad Singapuris, mis reklaamisid end kui vegetarian restaurant ehk taimetoidurestoran, olid tegelikult 100% vegan.

Ent nagu juba ütlesin, siis sõna vegan tihti ei teatud. Siis oligi meie suhtlus umbes selline, et ma küsisin, kas kõik on vegan ja vastuseks sain, et «jah, kõik on vegetarian». Ja siis küsisin uuesti üle, et ega toit ei sisalda kala, muna, piima, mett, võid ega gheed. Ning sain vastuseks ikka «jah, kõik on vegetarian» juba sellise näoga, et miks ma esimest korda kohe aru ei saanud ometi. Siis osutasin veel igaks juhuks vorstide ja sealiha meenutavate ribade peale, et küsida «millest need veel tehtud on?» ja sain vastuseks ikka «jah, kõik on vegetarian, need on puhas soja». Ja siis sain alles südamerahuga süüa tellida.

7. Ära riski, kui sul on allergia

Kõigis riikides ei ole toidukohad ega tootjad kohustatud allergeene välja tooma. Teadlikult me kordagi mittevegan toitu ei ostnud. Aga allergia puhul oleksin nii mõneski kohas toidu tellimata/söömata jätnud. Enamasti ristsaaste tõttu. Tegelikult hakkasin esimesel nädalal ühes söögikohas peaaegu nutma, sest mulle tundus, et mulle toodi tofu scramble'i asemel kanamunadest tehtud munapuder. Piinlik oli küll hiljem, kui nägime, et tegemist oli täitsa vegan kohaga. Aga see oli nii täpselt muna maitsega, et mul käisid judinad üle, kui hambad sisse lõin.

8. Broneeri hotellitoit ette

Hotellitoiduga on sama lugu, mis lennukitoiduga. Tasub juba enne book'imist uurida, kas nad pakuvad vegantoitu ja siis kohe peale broneerimist teada anda, et soovid vegantoitu. Eraldi võib välja tuua, et nad sildistaks hommikusöögilauas ära, millised saiad sisaldavad piima ja muna. Ja siis paar päeva enne jõudmist tasub igaks juhuks oma eelistusi meelde tuletada.

FOTO: Erakogu

Mõnede hotellide köögitöötajad ei ole varem veganlusega kokku puutunud, seega tasub neile täpselt öelda, mida hommikusöögiks soovid (näiteks müslit, saia, hummust, kookosjogurtit ja kohvi jaoks taimset piima). Siis on kindel, et ei pea hommikul ainult puuvilju sööma. See pole muidugi üldse halb, aga kui teistel on samal ajal laud valikust lookas  ja sinul on ainult puuviljad, siis võib natuke mõru maitse suhu tulla (üldse mitte toorestest kiividest!). Sest vegan ja mittevegan mõlemad maksavad hotellile sama raha, aga üks saab tavaliselt ainult 10% väljapandud toidust süüa.

9. Hoia alati snäkke varuks

Teinekord satud kuskile reisima, ilma et teakski, et seal on lähiajal näiteks riigipüha tulemas ja kõik söögikohad ja -poed on päevaks või paariks suletud. Seega on tark reisi alguses osta igaks juhuks varuks mõned snäkid ja puuviljad. Mul on tavaliselt seljakotti pistmiseks alati mõned pähklid ja õunad varuks ostetud.

10. Oma köök, oma söök

Perega (eriti väikeste lastega) pikemalt reisides on hea hotelli asemel külaliskorter üürida. See on odavam ja lisaks on suureks plussiks köögi olemasolu, kus saab ise süüa teha. Siis tead ise täpselt, mida sööd, millal sööd. Lisaks annab see võimaluse toidupoodide sügavkülmas leiduvaid huvitavaid tooteid proovida.

Tagasi üles