Appi, beebi kukkus maha! Perearst annab mures vanematele nõu, mida peavigastuste puhul silmas pidada

Pilt on illustratiivne

FOTO: Pixabay

Väikesed lapsed on vanemate silmaterad ja neid tuleb ka vastavalt hoida! Ometigi võib mõnikord juhtuda õnnetus ja äsja roomata õppinud beebi võib end sekundiga näiteks voodilt põrandale keerata.

Selline asi on vanemate jaoks paras ehmatus, kuid mida sellisel juhul tegema peaks, olemaks kindel, et beebiga on siiski kõik hästi? Teemal annab nõu Minudoc.ee perearst Sergey Saadi.

«Kukkumised ja peapõrutused on eriti ohtlikud väikelaste puhul, sest nad ei oska öelda, kui neid midagi häirib. Lapsevanemad peavad võimalikke sümptomeid hoolikalt jälgima - seda enam, et peavigastuse tundemärgid ei pruugi ilmuda kohe, vaid mõne tunni kuni isegi mitme päeva möödudes kukkumisest või peatraumast,» räägib Saadi.

«Siinjuures tuleb teha vahet pea- ja ajupõrutuse vahel,» selgitab perearst. «Peapõrutus on kergem vigastus, kus peaaju ei ole viga saanud. Põrutuse sümptomiks on tavaline peavalu, mis möödub iseenesest. Ajupõrutuse puhul tekivad aga tõsisemad sümptomid nagu teadvusehäire või oksendamine.»

Mõned sümptomid, mis võivad vihjata, et beebil võib olla kas pea- või ajupõrutus:

  • laps nutab, kui tema pead puudutada või liigutada,

  • laps on tavapärasest loium või nutusem,

  • lapse uni on märkimisväärselt pikem või lühem kui enne kukkumist,

  • laps keeldub söömast või oksendab,

  • lapse peanahal on näha selget verevalumit või sinikat.

Lapse nutt võib verest välja lüüa ka tugevama närviga lapsevanema, eriti juhul, kui täiskasvanu ise beebi trauma tekkimist nähes ehmub. Kuidas siis ikkagi selge mõtlemine säilitada ja olukorda objektiivselt hinnata?

«Kõige olulisem on esmalt vaadata laps hoolikalt üle ja küsida endalt: «Kas minu lapse välimus ja liigutused on tavalised?» «Kas minu lapse käitumine on muutunud loiumaks või vastupidi – ta ei rahune ka mitmetunnise nutu järel maha?»,» jagab Saadi nõu esmaseks vastuseks olukorrale.

Perearst rahustab kõiki liigselt murelikke lapsevanemaid, sõnades, et kui laps rahunes peale kukkumist maha, toimetab aktiivselt edasi ja ei näi toimivat tavapärasest erinevalt, on tõenäoliselt kõik hästi ja laps ei vaja meditsiinilist abi.

«Kui lapse enesetunne pärast kukkumist on normaalne, võite ta rahulikult magama panna nagu tavaliselt. Siiski soovitan võimalikel sümptomitel veel mõned päevad silm peal hoida. Kui teie süda vaatamata lapse heale enesetundele rahule ei jää, võite registreeruda pereõe või perearsti vastuvõtule, saamaks kinnitust, et temaga on kõik korras.»

Neil, kes leidsid oma lapse käitumises kukkumisjärgseid kõrvalekaldeid, soovitab Saadi kutsuda kiirabi või pöörduda traumapunkti juhul, kui esinevad järgmised peaaju kahjustuse sümptomid:

  • käte-jalgade või muude kehaliigutuste ebasümmeetrilisus,

  • teadvusekadu või apaatsus, laps ei reageeri teie häälele,

  • laps oksendab korduvalt,

  • laps nutab vahetpidamata,

  • ninast või kõrvast tuleb kollakat läbipaistvat vedelikku,

  • silmade piirkonda on tekkinud verevalum, silmalaud on paistes.

«Üldjuhul tavaline peapõrutus ravi ei vaja - peavalu ja kerge loidus võib mööduda ise mõne päevaga, paranemisele aitab kõige paremini kaasa piisav puhkus. Vajadusel võib anda lapsele valuvaigistit Paratsetamooli kas siirupina või küünlana. Raskemast peavigastusest taastumiseks kulub harvematel juhtudel kuni aasta,» hoiatab Saadi.

Tagasi üles