VIDEO + SUUR GALERII: Millisele paradiisisaarele minna?

Eksootiliste saarte vahel ringi kolamisel on mitu plussi - näed erakordselt palju lühikese ajaga ning vabaduse tunne merel on vaimustav!

FOTO: Marko Külaots

Mis asi on island hopping ja kuidas seda ise teha? Arter uuris asja Tais ja Malaisias. Vaata videot ja tee meie seiklused kaasa!

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Seltsimehed, peamine on leida paat! Sest kuidas sa muidu saari mööda ringi uhad? Kuid esialgu piisaks sellestki, kui leiame mere…

Kuid see polegi nii lihtne! Oleme äsja jõudnud Lanta saarele, seisame keset teed täiesti tundmatus kohas, seljakotid seljas. Siin on vaimustavalt soe, kuid täiesti pime. Tänavavalgustusega pole keegi end vaevanud. Kuna saar sai püsiva elektrivoolu alles 1996, ma eriti ei imesta. «Lähme kõigepealt mere äärde,» tekib spontaanne idee. Kui raske see ikka olla saab, igavene pikk rannariba peaks olema siinsamas. Tee kaob kiirelt jalge alt, või no kes seda täpselt pimedas näeb. Võsa meie ümber praksub ja ragiseb. Õnneks pole me siis veel kohanud neid sümpaatseid, pooleteisemeetriseid sisalikke, keda siinkandis ohtralt ringi müttab ja prügil hea maitsta laseb. Natuke kõhe on, kuid meid on ööpäeva kestnud lennust hoolimata haaranud klassikaline põhjamaalase soojavaimustus. No võtab peast soojaks, mis sa teed!

Laiskus on kasulik. Võrratuid saari on Taimaal 1430, kuid liiga ahneks ei tasu minna - parimad hetked on need, mil aeg maha võtta ja lihtsalt nautida.

FOTO: Marko Külaots

Oleme tubli pool tundi vantsinud, aga merd ei kusagil. Kes oleks võinud arvata, et selle leidmine võib osutuda nii keeruliseks missiooniks? Tõsiste ponnistustega õnnestub meil end läbi võsa murdes ja vaata et aiaaugust läbi pugedes viimaks rand üles leida, kuid seal ei ootagi kenad majakesed rivis, uksed pärani, nagu ette kujutasime. On pime ja vaikne, nagu oleks rand ise puhkusele läinud. Alles öö hakul õnnestub meil leida bambusest kanakuur, kuhu magama keerata. 11-eurose hinna sees on piiramatult värsket õhku, mis läbi seinapragude tuppa voogab, ja ligi meetrilaiune aknaluuk, mis lukku ei käi. Huvitav, kas siit võib meie magamise ajal hea õnne korral ka külalisi sisse astuda?

Hommikuvalguses on mere äärde murda muidugi kukepea. «Nojah, ma saan aru, miks inimene nii kaugele lendab – selle pärast siin!» kuulutab reisikaaslane. Eelmisel õhtul pimedas padrikus ei suutnud me kuidagi leida vastust küsimusele, miks peaks üks terve mõistusega inimene üldse nii kaugele ronima. Nüüd leidsime. Meri on türkiissinine ja liiv lumivalge nagu unenäos. Veetemperatuur on 35 kraadi, õhk veel veidi soojem.

Kuidas kõige lahedamaid saari leida?

Tai on paradiisisaarte poolest erakordselt rikas – neid on kokku 1430. Naaberriigis Malaisias on 878 saart. Nii et hm, päris juhet kokku ajavalt avar on see valikuvõimalus! Meie pikalt ei mõtle, hakkame suvalisest otsast peale. Paadimehed on väga targad, oskavad ka ise soovitada. Ning ausõna, ma ei näe mitte ühtegi saart, mille kohta saaks öelda midagi vähemat kui fantastiline!

Paljud saared on asustamata, sest Tais polnud enne turismiäri õidepuhkemist eriti tavaks kusagile eraldatud paika pesa teha. Sealne rahvas eelistab küünarnukitunnet privaatsusele, ainult see valge loll tahab imekaunist loodust ja puutumatut paradiisiranda, et sinna siis ihuüksi kõhuli keerata.

Paadikesega otse paradiisiranda.

FOTO: Kristina Herodes

Phi Phi saarte osas oleme esialgu kõige kõhklevamad – ülipopulaarne sihtkoht, miljon inimest, kas tasub ikka minna? Kohapeal on aga kõik teisiti. Turist on õnneks laisk loom, tema püsib seal, kuhu maha pannakse. Matkad kilomeeter-paar ning oled üksi imekauni rannaga. Paadiretk ümber kahe kaljuse ja põnevate kallastega Phi Phi saare on aga lausa omaette elamus! Kitsukesed sopid, mis viivad väiksema saare salalaguunidesse, vee kohal rippuvad kaljud ja koopad… See, mida loodus siia on meisterdanud, on erakordne! Ja vesi – no selline säravalt klaar türkiissinine supp. Kui ma ise siin poleks ja parasjagu varbaid ei leotaks, arvaksin, et see on photoshop! Valgus, mis veepinnalt peegeldub, on sedavõrd taevalik ja mahe, et iga suvaline ahv mõjub sellistes oludes nagu kaunitar, see on kogu saartetripi tujutõstev boonus. Vaata galeriist, mis juhtub täiesti suvalise inimesega paradiisisaare maagilises valguses.

Paljud saared on asustamata ning ööbida seal ei saa, nii on hea mõte valida mõni n-ö staap, kust retki ette võtta. Head stardipunktid on näiteks Lanta, Langkawi, Phi Phi ja rannaäärne Ao Nangi kuurort. Lanta saarelt pääseb enam kui 50 saarele, mis kuuluvad samasse arhipelaagi. Phi Phi saare ümber on kuus saart. Langkawi saarelt saab sõita 99 saarele. Krabi provintsi kuulub kokku 200 saart...

Tagasi üles