Treeningueelne venitamine võib olla sinu jaoks täiesti kasutu ajaraisk
5. märts 2019, 13:27
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui sa oled jooksja, siis oled seda stseeni näinud ja ka etendanud korduvalt - inimene toetub vastu puud ja venitab jalalihaseid; või siis on ta leidnud trepiastme, kuhu säär sirgeks lükata. Oled kuulnud ilmselt lapsest saadik, et treeningu juurde käib kindlasti ka venitamine. Kuid kas ehk oled sa kõik need aastad aega raisanud?
The Mail on Sundays kirjutab osteopaat Garry Trainer, et võiks ju arvata, et ta on esimene, kes kõigile venitamist soovitab. Kuid see pole nii. «See võib tulla šokina, aga tegelikult venitamine - vähemalt viisil, nagu enamik inimesi seda teeb - on küllaltki mõttetu,» ütleb Trainer.
Aastakümneid on miljonid inimesed järginud mantrat, et enne trenni tuleb venitada, et vältida vigastuste ohtu. Traineri sõnul aga on palju tõendeid, et mõned neist harjutustest, mida meile kooliajal õpetati, teevad rohkem kahju kui toovad kasu.
Võtmeküsimuseks on: kas sa peaksid üldse venitama ning kui jah, siis millised harjutused on parimad?
Esiteks on oluline märkida, et on inimesi, kes on looduse poolt juba paindlikumad kui teised, kuna nende kehas on valku nimeda elastiini rohkem. Need on inimesed, kes astuvad tänavalt joogatrenni ning teevad vaevata ka kõige keerulisemaid harjutusi.
Teise grupi inimeste jaoks võib aga ka venitamine lõppeda lihasrebenditega. Rebendite paranedes tekib armkude, mistõttu on aga koed varasemast veelgi ebastabiilsemad.
Traineri sõnul on just staatilised venitusharjutused - näiteks käte ja õlgade venitamine, jala hoidmine vastu tuharat - need, mis võivad põhjustada mikrorebendeid. Oluline on jälgida, kaua sa poosis püsid. Parim ajavahemik on 45 sekundit, alates 60 sekundist võib juba olla lihaskahjustuse oht.
Eksperdi sõnul on parim sootuks vahtkummist «nuudliga» teha kudedemassaaži. Ka dünaamiline venitamine - näiteks seismine seina najal ja jala viibutamine, iga kord seda natuke kõrgemale tõstes - võib parandada kiirust ja liikuvust, kuid on uuringuid, mis näitavad, et seda tüüpi venitamine ei tee midagi lihastele ülalpool põlve.
On spordiarste, kes soovitavad soojenduseks hoopis sama tegevust, mida juba plaanid teha, lihtsalt aeglasemalt - näiteks jooksja, kes alustab sörgiga. Seega: unusta seismine ja jäsemete siia-sinna painutamine, hakka parem aeglaselt liikuma!