Lapsevanemad, rahunege maha! Momot on linnalegend, mis hanitas miljoneid

MOMO avatar on tegelikult foto skulptuurist.

FOTO: Instagram

Internetis ja peavoolumeediaski on kirjutatud hirmutavast Momo nime kandvast tegelasest, kes väidetavalt WhatsAppi kaudu lastele sõnumeid saadab ning neid enesevigastamisele kutsub. Hea uudis: see on väljamõeldis. Halb uudis on aga see, et internet on laste jaoks jätkuvalt koledusi täis koht.

Legendi kohaselt kontakteerub lapsega WhatsAppi kaudu Momo ning hakkab talle andma erinevaid juhiseid, mis lõppevad enesevigastamisega. Samuti keelatakse lastel vanematega sellest rääkida, muidu teeb Momo nendega midagi koledat.

Kuvatõmmised ja hoiatused ringlevad Facebookis ning neid on jaganud tuhanded murelikud vanemad. Hoiatatakse, et Momo hirmutab lapsi nüüd juba Youtube’i videote ja mängude kaudu, kus ta ootamatult välja kargab.

BBC aga rahustab inimesed maha ning ütleb, et tegelikult pole ühtki tõendit, et Momo olemas oleks või et kontakt Momoga oleks lõppenud lapse vigastamise või enesetapuga.

Ka pettuste paljastamisele pühendatud veebisait Snopes on Momo-ohu ümber lükanud, viidates, et praeguseks on asi võtnud linnalegendi mõõtmed ning et väga vähestel on tegelikult kontakte Momoga. «Kuvatõmmiste leidmine Momoga on praktiliselt võimatu ülesanne, kui aga tegemist oleks nii laialt levinud asjaga, peaks neid olema kerge leida,» selgitab ka juutuuber Reignbot, kes on asja uurinud.

Momo nägu on aga tõeline. Tegemist on kunstnik Keisuke Aisawa tööga, mille ta lõi eriefektide tarbeks. Ta pani sellele nimeks «Emaslind» ning see oli 2016. aastal väljapanekul Vanilla galeriis. Seal tegi keegi näituse külastajatest pilti ning laadis selle Redditisse, legend oligi sündinud.

The Atlantic märgib, et kõik läks üsna tavalist mustrit mööda – kõigepealt veider lugu, mis võib-olla, kuskil, ühe lapsega mingis linnas juhtus. Seejärel hakkavad mures vanemad juttu levitama ning kuna hirmul on suured silmad, paisubki asi ülisuureks.

Ekspertide sõnul on hetkel peamine oht aga selles, et Momoga kaasnev hüsteeria seab teatud inimesed ohtu – need, kellel on probleeme suitsidaalsete või enesevigastamise mõtetega. Seega paluvad asjatundjad kõigil maha rahuneda ning mitte levitada internetis jutte enesetapust.

Tagasi üles