Katrin Bats: nõudlus ökotoodete järele on oluliselt kasvanud

FOTO: Caro / Ramesh Amruth / Caro / Ramesh Amruth

Neljapäeval Olümpia hotellis toimunud biomajandusteemalisel konverentsil «Biomajandus – loovus ja kestlikkus kõigile» ütles Rimi vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats, et tarbijate nõudlus mahetoodete järele tõuseb iga aastaga.

Paneeldiskussioonil «Targad tarbijad — kes nad on ja miks?» sõnas Katrin Bats, et mahetoitu hinnatakse üha rohkem. «Näiteks kasvas I Love Eco sarja toodete müük eelmisel aastal 20% ning mahetoodete sortiment on kasvanud viimase kahe aastaga 27%.  Ka Talu Toidab müügiletid Rimi poodides on väga populaarsed. Muret teeb Batsile aga see, et Eesti peredes  visatakse liiga palju söömiskõlblikku toitu prügikasti. «Värskest konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et jõukuse kasvades see trend hoogustub.»

Katrin Bats rääkis, et kui Rimi korraldas toiduraiskamise vastase kampaania, tuli paljudele üllatusena, kui palju toitu kaotsi läheb. «Tarbija ei ole rumal, aga täna on palju neid inimesi, keda see teema üldse ei huvita. Küll aga hoolib keskkonnast rohkem peale sirguv põlvkond. Noored on teadlikud näiteks sellest, et liha söömine on üks suurimaid kliimasoojenemise põhjustajaid, seetõttu ei loobu nad liha söömisest mitte eetilisel, vaid keskkondlikel põhjustel.»

Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuhi Katrin Pärgmäe sõnul ongi tarbijal keeruline tarku valikuid teha. «Võtame näiteks Luunja kurgid — nende kasvatamiseks on köetud kasvuhoonet terve talve, kuid Hispaania kurkide puhul on transpordi käigus paisatud õhku jälle hulk süsihappegaasi. Kumb siis oleks targem valik?! Samuti on raske kindlaks teha, kas toote valmistamisel pole kasutatud lapstööjõudu või sunnitööd. Või kuidas osata osta neid asju, mille sees pole ftalaate? Samuti ei tea me enamiku toodete puhul, kas need on õiglaselt toodetud. Tarbijatel on huvi säästliku eluviisi vastu, kuid meil peaks olema tugevad regulatsioonid, sest tarbija üksi ei suuda teha tarku otsuseid. Ilma tugeva regulatsioonita ei muutu midagi.»

«Tarbija peaks mõtlema, kas mul tegelikult on seda toodet üldse vaja. Mida rohkem inimesi teeb nii-öelda maheotsuse, seda rohkem on tootjal põhjust sellist toodet pakkuda. Tark tarbija on see, kes loeb ja harib ennast pisikeste sammudega, siis saab loota, et maailm polegi hukas,» märkis Balti Keskkonnafoorumi juhatuse liige Kai Klein. 

Organic Estonia MTÜ rahvusvaheliste projektide koordinaator Helen Arusoo tõi välja, et Eestis on targad tarbijad olemas, kuid neil ei ole raha. «Eestlased hindavad jätkusuutlikkust, aga ostavad sellise toote siis, kui raha on. Kui tarku tarbijaid on vähe, ei saa ettevõte tulla turule uue tootega, kuna see on kallis. Kui kohalik mahepõllumees tuleb toodanguga välja, on hinnad kõrged. Turg kasvab ikkagi importtoodete arvelt. Riik peaks aitama luua terviksüsteemi. Hea näide on Taani, kus mahemajanduse vankri ette pandi kommunikatsioon ja turundus. Otsustati, et ei tehta mitte maherevolutsiooni, vaid kiidetakse inimesi heade valikute eest — kui sa osaled mahemajandusprotsessis, siis sa teed midagi head!»

Paneeldiskussioonil osalesid Rimi Eesti vastutustundliku ettevõtluse spetsialist Katrin Bats, Organic Estonia MTÜ rahvusvaheliste projektide koordinaator Helen Arusoo, Arengukoostöö Ümarlaua kommunikatsioonijuht Katrin Pärgmäe ja Balti Keskkonnafoorumi juhatuse liige Kai Klein. Modereeris Erametsakeskuse arendusjuht Irje Möldre.

Tagasi üles