Talust tulnud maitsed

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahjuvikerkaar köögiviljadest.
Ahjuvikerkaar köögiviljadest. Foto: Tiit Efert

Toiduajakirjanikud Kristina ja Tiit Efert sõitsid mööda Eestit, külastades väiketalusid, kust tuleb vanale Eesti köögile omaseid teada-tuntud maitseid ja uut eksootikat, ning kogusid selle kõik raamatusse «Eesti maitsed».

Muu hulgas leidsid oma rännakul tuhandeid kilomeetreid maha sõitnud ning raamatu tarvis ülestähendusi teinud Kristina ja Tiit Efert Eesti maanurkadest magusate viinamarjade istanduse, tšilliaia, sparglitalu, Kreeka pähklipuud, fenkoli- ehk apteegitillipeenrad ning sojaoa-, läätse-, kikerherne- ja maisipõllud. Lisaks väikesi meiereisid, kus valmistatakse maailmaklassi juustusid lehma-, kitse- ja lambapiimast, rääkimata erivärviliste porgandite-peetide, lehtkapsa, astelpaju või ka pampli ehk aedmuraka kasvatajatest. Kristina Efert kirjutas hiljem sama talutoidu raamatu retseptiloomesse, Tiit Efert pildistas hobifotograafina kõik üles.

Seda, et Eestis kasvatatakse läätsi ja maisi või et siin on tšilli-, viinamarja- ja sparglitalu, teadsid mõlemad juba varasematest aastatest. Kuid see, et Eestis kasvab ka inimese toidulauale sobiv aasiapärane sojauba, oli neile üllatus – jah, loomasöödaks on seda ennegi maha pandud, kuid siis ei pea see tingimata valmis küpsema.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles