EKI uuring: Eesti noored eelistavad kohalikku toitu üha vähem

26. veebruaril toimus Maaeluministeeriumis üritus pealkirjaga «Milline on Eesti toidu olevik ja tulevik? Trendid eestlaste ostueelistustes». Eesti Konjunktuuriinstituudi  (EKI) direktor Marje Josing tutvustas eestlaste ostueelistusi ning Eesti toidukaupade positsiooni siseturul.

Ürituse avasõnad ütles maaeluminister Tarmo Tamm: «Eelmisel aastal alustasime «Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030» koostamisega, mille üks eesmärke on, et Eesti toit oleks hinnatud ka tulevikus. Praegused noored on aga tuleviku peamised tarbijad. Seetõttu on oluline, et nad armastaksid Eesti toitu juba praegu. Uuringutest selgub, et kahjuks eelistavad Eesti noored Eesti toitu üha vähem. Peame üheskoos leidma lahenduse, et seda trendi muuta.»

Marje Josingu sõnul eelistas Eestis 2018. aastal korraldatud küsitluse andmetel just kodumaist toitu osta 74% vastanutest: «Siiski tuleb meeles pidada, et ostueelistused ja tarbijaharjumused on vanusegruppide kaupa oluliselt erinevad. Noorte jaoks ei ole toidukauba päritolumaa nii oluline, kui vanemate inimeste jaoks.»

Kui üle 65-aastaste vastanute hulgas pidas kodumaist päritolu tähtsaks 85% vastanutest, siis kuni 29-aastaste inimeste grupis vaid 53% vastanutest, ning aastatega on kodumaise toidu eelistamine olnud noorte seas langustrendis. Tipp oli aastal 2003, kui kodumaist toitu eelistas noortest 84%.

Josing lisas, et koduturg on enamiku toidutootjate jaoks väga oluline: «Kohalikku tarbijat tuntakse ja tarbijate maitse-eelistustega osatakse arvestada. Ka tarbijad enamikus teistest riikidest eelistavad võimaluse korral tarbida kodumaist toodangut, sest hinnatakse harjumuspärast maitset, toote värskust ja head kvaliteeti. Samas nõuab koduturul juhtpositsiooni hoidmine tootjatelt järjepidevat tööd tarbija ootuste täitmisel ja nõudluse uurimisel.»

Uuringute kohaselt eelistab tarbija oma hoiakutes küll kohalikku toodet, aga ostab seda vaid siis, kui see vastab ka muudele väga olulistele nõudmistele. Toode peab olema maitsev, värske, kvaliteetne ja soodsa hinnaga. Marje Josingu hinnangul suudavad Eesti tootjad enamasti tarbijate nõudmisele vastata. Aastatega on oluliselt suurenenud kodumaiste toodete sortiment ning paljude tootegruppide puhul ületab Eestis toodetud kauba sortiment kauplustes importkauba sortimenti. Kodumaine kaup on enamasti ka suurema müügikäibe ja soodsama hinnaga. 

Uuringute tutvustusele järgnes paneel, kus arutleti selle üle, kuidas muuta noorte hoiakuid kodumaise toidu eelistamisel. Paneelis osalesid Marje Josing, Sirje Potisepp (Eesti Toiduainetööstuse Liit), Roomet Sõrmus (Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda), Katrin Tamm (Tere AS turundusjuht) ja Lüganuse valla liikuv noorsootöötaja Angela Tikoft.

Arutelu juhtis Maaeluministeeriumi ekspordi ja turuarenduse büroo juhataja ning Eesti toidu projekti eestvedaja Kadi Raudsepp, kelle sõnul tuleb teha pidevat tööd, et noored eelistaksid kohalikku toitu ka 10 ning 20 aasta pärast. «Vestlusringis selgus, et noorte hoiakute muutmiseks tuleb teha aktiivset ja pidevat teavitustööd ning suhelda noortega nende endi keeles ja kasutada neile sobivaid kanaleid. Kindlasti tuleb meeles pidada, et suur eeltöö laste ja noorte eelistuste muutmiseks tuleb ära teha kodus. Arutelus toodi välja ka seda, et lastel ja noortel on side toidutootmisega kadumas — enam ei teata, kust toit tuleb. Lisaks on noortel raske teadlikke valikuid teha,» lisas Raudsepp.