Vabariigi aastapäeva peolauale: vana kooli kringel

Britt Rosen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kringel ehitakse lilleõite ja sinimustvalgete lipukestega.
Kringel ehitakse lilleõite ja sinimustvalgete lipukestega. Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Tort võib olla, aga kringel peab olema, kuuleb Pärnumaa Pohlatare Köögi perenaine Õnne Tikerpalu tihti, kui temalt peolauale magusat tellitakse. Kes on hakkajam, võiks käised üles käärida ja tema juhatuse järgi vabariigi aastapäevaks ise ühe hea vana kooli kringli küpsetada.

«Kõige parema kringli saab nisujahust ja selles peab olema tingimata palju võid,” ütleb Pohlatare Köögi perenaine Õnne Tikerpalu. Muidugi võib proovida igasuguseid jahusorte ja retsepte moodsate kõigevabadeni välja, kuid kõige pehmem, heledam ja kohevam tuleb kringel nisujahust. Seejuures peab see veel olema eriti hea nisujahu, kas või Veski Mati oma, mida tema usinalt tarvitab.

«Ei tasu loota, et muud sorti jahu käitub küpsetamisel samamoodi või et tulemus näeb samasugune välja nagu nisujahust kringli puhul,» lisab ta. Seda Pärnumaa Tori valla naist tasub uskuda. Tal on kringlitega aastatepikkune kogemus: ta on küpsetanud neid sadu ja teinud kringliteemalisi õpitubasid üle Eesti. Seejuures korraldab naine koolitusi ka Tallinnas Tordikoolis ja seda sugugi mitte ainult kringlist: tordid on Pohlatare Köögi teine suur staar. Nimelt valdab Tikerpalu peensusteni ka sefiiri valmistamise kunsti ja suudab meisterdada kõige roosiromantilisemaid torte. Ta oskab voolida suhkrumassist lilleklumpe ja vormida vahvelpaberist õitekaskaade. Kunagi ammu leivakombinaadi pagaridiplomist alustanud Tikerpalu lähiaega mahuvad kõikvõimalikud tordi kaunistamise kursused Moskvas, Inglismaal, Itaalias, Poolas, olgu see siis pitstehnika, kujukeste voolimine või šokolaadi taltsutamine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles