Nagu paljudes muudeski vabatahtliku tegevuse valdkondades, nii on ka «Teeme Ära!» maailmakoristuse enam kui sajaliikmelises tiimis pea kõik naised. Põhjus võib olla selles, et naised on valmis aitama pisiasjades, kuid mehed tahavad kohe suurelt tegutsema asuda.
«Teeme Ära!» on koristustalgute projekt, mis Eestis laineid löönud juba aastaid. Nüüd on piire laiendatud ning eesmärgiks on 2012. aasta jooksul teha suured koristustalgud tervelt sajas riigis.
Kogu asjaajamine algas alles selle aasta esimesel veebruaril, mil toimkond kokku pandi. «Praegu on «Lets Do it World» projekti korraldamas umbes 120 eestlast ja 20 välismaalast, lisaks on igas liitunud riigis kohapealne korraldusmeeskond. Kogu eestlaste seltskonnast umbes 90 protsenti on naised, välismaalaste seas on seis üsna võrdne,» ütles Eva Truuverk maailmakoristuse korraldustiimist.
Miks nõnda palju naisi asjast huvitatud on, võib Eva ainult oletada. «Ma olen täheldanud, et vabatahtlikus tegevuses on naisi üldse rohkem kui mehi. Ehk on naistel lihtsalt rohkem energiat töö või laste kõrvalt üle? Kui pole lapsi, siis tahaks ju lisaks tööle veel millegagi tegelda, kui aga on lapsed ja ollakse kodused, siis samuti on vaja leida laiemat rakendust,» arutles Truuverk ning tema sõnul tal «kanakarja» tunnet koosolekutel pole.
Eva hinnangul on inimestel erinevad motivatsiooninupud, mis tegutsema panevad. Kõige suurem motivaator – raha – saab tihti rahuldatud igapäevatöö juures. Eva palju töötuid vabatahtlikus tegevuses kohanud pole.
«Kui raha vajadus on rahuldatud, siis hakkavad tööle teised – tunnustus-, kuuluvus- ja ehk ka maailmaparandamise vajadus. Igal inimesel on erinevad motivaatorid, mis tegutsema ajendavad.»
Talgute korraldamise meeskond pandi kokku suuresti kahes suunas – oma sõbrad ja tuttavad ning võõrad inimesed, kes soovisid liituda. Naisi võib seltskonnas olla vähem ka seetõttu, et vabatahtlike ülesanded on sageli lihtsad ja väikesed, kuid täpsust, süvenemist ja kohusetunnet nõudvad. Mehed üldiselt soovivad töötada suuremate plaanide ja raskemate, väljakutsuvamate tegevustega, arvas Eva.
Hetkel on projektiga kõik «normaalselt», naerab Eva eestlasliku sõnakasutuse üle. «See on huvitav projekt, sest ega meil ju mingeid mõõdikuid pole. Oleme seadnud endale vaid eesmärgi, et osaleda võiks 100 riiki, sellest oleme täitnud juba 79,» sõnas naine.
Tööd on tehtud vaid kümme kuud. «Selle ajaga oleme väga kaugele jõudnud ning lisaks maailmavaatele ka elukogemust tugevalt laiendanud!»
Vaata lisaks www.teemeära.ee