Evelin Ilves: milleks oma õnne väljastpoolt, selmet enda seest otsida?

Marina Lohk
, vanemtoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Evelin Ilves
Evelin Ilves Foto: SCANPIX

Presidendiproua Evelin Ilves kirjutab jõulukuises ajakirja Eesti Naine numbris üksi veedetud jõuludest ja sellest, et asjad juhtuvad siis, kui on õige aeg.
 

See juhtus ammu aastaid tagasi - Evelinil oli enda sõnul vaid üks inimene maailmas, kellega koos ta sel ajal olla tahtis, kuid see inimene ei saanud tulla. Nii planeeris naine endale tolle Maailma Kõige Kurvema Õhtu, mil ta ei läinud ema ja õe juurde, ei teinud jõulutoitu ega käinud kirikus, vaid istus vaikuses oma pisikeses korteris. 

«Kui videvikust linnatuledest hoolimata tüüne pimedus saama hakkas, panin küünlad põlema. Vanaema oli kord seletanud, et põlev küünal puhastab aura, ajab halvad mõtted eemale, kutsub head haldjad tuppa. Pinge hakkaski tasapisi lahtuma ning mõte süngetelt radadelt helgema poole ekslema. Milleks millestki või kellestki kümne küünega kinni hoida? Milleks oma õnne väljastpoolt, selmet enda seest otsida?»

Nii pakkis Evelin end soojalt sisse ja läks õue jalutama. Köögiakna all istunud kiisule tõi ta killukese kala. Ning kui naine natuke enne südaööd koju jõudis, kõlas ta uksel koputus - ta siiski tuli.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles