Kuidas suhtes rahaasju jagada, et mitte pidevalt tülitseda?

Kati Voomets
, rahaasjade teabekeskuse juht
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Kui sa oled oma abikaasa või elukaaslasega raha pärast tülitsenud, siis tea, et raha on väga levinud suhteprobleemide algatajaid. Kuidas aga teha nii, et rahateemad ei tekitaks suhtes stressi?

Facebooki rahatarkuse grupi Kogumispäeviku liikmed jagavad oma kogemusi, kuidas pere rahaasju mõistlikult jagada. Mullune Rahaasjade Teabekeskuse uuring näitas, et kui peres on abikaasad või elukaaslased, siis 34 protsenti neist omab ühist eelarvet, 35 protsenti planeerib sissetulekuid eraldi, kuid on kokku leppinud kulutuste või väljaminekute osas, 15 protsenti planeerib eraldi sissetulekuid ja väljaminekuid, kuid säästavad ühiste rahaliste eesmärkide nimel ja vaid 10 protsenti vastanutest haldavad pere rahaasju kaaslasest täiesti eraldi.

Kuidas aga tuntud säästugrupi liikmed oma peredes rahaasjad on jaganud?

Ühine rahakott ja säästukonto

Ühine rahakott võib tekitada küll pingeid, ent Kogumispäeviku grupi liikmete seas on palju neid, kes eelistavad just seda majandamisviisi. Eelkõige just sellepärast, et see võimaldab muuhulgas ka rohkem säästa.

«Suuremad kulutused arutame omavahel läbi. Igasugu pisemaid igapäevaseid kulutusi kumbki üksteisele põhjendama ei pea. Säästmine käib nii, et iga kuu alguses paneme kindla summa teisele arvele ära. Ei ole sinu ja minu raha, vaid ongi meie raha. Ülejäänust maksame maksud. Kui kuu lõpus jääb veel jooksvatest kulutustest midagi üle, siis läheb ka see enamasti kõrvale ära,» tõi üks grupi liige näite.

Säästukontole kandmine on ka teiste grupiliikmete seas populaarne. «Meie tegime abikaasaga kohe suhte alguses sellise kokkuleppe, et mõlemad paneme ühisele arvele sama summa, millest osa läheb automaatselt hoiusele (perereisid, kodu tarbeks vajaminev või muu selline) ja ülejäänud ühisel arvel olev katab kõik majapidamiskulud (söök, kütus, laste asjad, kingitused jms). Kuna korter, kus elame kuulub mulle, siis minu arvelt lähevad kommunaalid ja kindlustuse ning meie pere auto on tema oma, siis tema maksab liisingu ja kindlustuse (summad on laias laastus samad) ning kõik mis meil oma arvele jääb on lubatud kulutada nii, kuidas meile endile meeldib,» soovitas teine.

Eraldi kontod, kuid ühised eesmärgid

Rahaasjade Teabekeskuse uuring näitas, et koos elavad abikaasad või elukaaslased teevad peresiseseid rahakulutamise otsuseid suuresti ühiselt, kuid elukaaslase kaasamine sõltub kulutamise eesmärgist. Kõige levinum on koos otsustamine suuremate ostude puhul, seejärel igapäevaelu vajadusteks (nt toit, rõivad jms) ning vabade vahendite hoiustamise või investeerimisotsuste tegemisel. «Meil on olukord selline et elame koos ja on ühiseid eesmärke ja eraldi eesmärke. Leppisime kokku mille nimel ühiselt kogume ja kui palju aga seda siiski eraldi kontodele. Lisaks ka mis kulude eest keegi vastutab. Kuna meie hobi/karjääriplaanid on niivõrd erinevad, siis lisab isiklik puhver iseseisvustunnet mida ma isiklikult naudin,» tõi üks grupi liige näite.

Eraldi eelarved ja kontod

Ka grupi liikmete seas oli väga palju neid, kes eelistavad hoida rahaasju kaaslasest eraldi. See vähendab kooselus muuhulgas ka tarbetuid tülisid ja pingeid.

«Kui rahakotid on eraldi, siis on ka säästud eraldi ja ei ole vaja muretseda, mida teine pool oma rahaga teeb,» tõi üks grupi liikmetest näite. «Minu põhimõte on selline, et igal naisel peab olema oma puhver juhuks, kui elu ootamatusi toob - kui mees kogumisaktsiooniga ei liitu, siis naine kogub oma eesmärkide nimel,» kinnitas ka teine. «Mina oma mehega kogume erinevatele arvetele, siis on ilusti näha, kes kui palju säästnud on,» tõi kolmas näite.

Nõuanded rahaasjade paremaks korraldamiseks:

  • Koostage ühine eelarve

Üks võimalik ja loogiline koht, kust suhtes olles raha planeerimist alustada, on eelarve koostamine. Selleks võiks koos märkida üles kõik pere regulaarsed tulud (sissetulek, lapsetoetused jms) ja igakuised kulud – eluase, kommunaalkulud, transport, järelmaksud ja muud laenud, lastehoiukulud, kulutused vabale ajale jms.

  • Leppige kokku pere väljaminekutes

Seejärel tuleks arvesse võtta mõlema partneri sissetulekuid ja leppida kokku, kes millised kulud katab ja millised kulud kaetakse ühiselt. Kindlasti aitab harmoonilistele suhetele kaasa see, kui on olemas ühine nägemus sellest, millised on mõistlikud kulutused ja mida endale lubada saab.

  • Unistage ja seadke ühised eesmärgid

Kui pere rahaline seis on selge ja kokkulepped tehtud, võiks koos veidi unistada ja seada ühised rahalised eesmärgid. On see ühise kodu ost, pulmad, reis, uue auto ost vms. Ühine eesmärk aitab pere rahaasju korras hoida ja motiveerib rohkem säästma ja investeerima.

Siis tuleks üle vaadata mõlema partneri pangaarved ja otsustada, kas loote ühise pangaarve või jätate eraldi arvelduskontod. Suuremateks kuludeks ja ühiste eesmärkide jaoks võiks luua ühise(d) konto(d), kuhu mõlemal partneril on ligipääs ja ülevaade. Igapäevased väiksemad kulutused võib teha eraldi kontodelt.  Ühise pangaarve avamisel peab aga silmas pidama seda, et juriidiliselt on tegemist siiski ühele isikule kuuluva kontoga, kuhu teisele on vormistatud volitus selle konto kasutamiseks. See, kelle nimele on nn ühine konto avatud, omab õigust igal ajal selle volituse kustutamiseks ja partneri ligipääsu eemaldamiseks.   

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles