Teadlased kinnitavad: külmades, pimedates paikades juuakse rohkem

FOTO: Caro / Keunecke / Caro / Keunecke

Miks joovad inimesed just Venemaal nii palju? Või Wisconsinis? Külm pole sugugi ainus põhjus. 

Uurimus, mis ilmus väljaandes Hepatology, sedastas, et nii kui temperatuur ja päikesevalgus hakkavad kahanema, hakkab alkoholitarbimine omakorda kasvama. Ilmastikutegurid olid seotud ka lausjoomise ja soodumusega alkohoolsele maksahaigusele, mis on alkoholi pikemaajalise liigtarbimisega patsientide puhul üks peamisi surma põhjuseid. 

«Seda on eeldatud juba kümneid aastaid, kuid teaduslikult polnud keegi seda tõestanud. Miks joovad inimesed Venemaal nii palju? Miks Wisconsinis? Kõik eeldavad, et see on külma pärast,» ütleb Ramon Bataller, Pittsburghi Ülikooli Meditsiinikeskuse hepatoloogia osakonna juhataja, meditsiiniprofessor samas ülikoolis ja Pittsburghi Maksauuringute Keskuse abidirektor. «Aga me ei suutnud leida ainsatki dokumenti selle kohta, mis seostaks kliimat alkoholi manustamise ja enama alkoholtsirroosiga.»

Üks tulivesi, palun!

Alkohol on vasodilaator — kuna ta suurendab verevarustust nahas, milles on temperatuurisensorid — siis võib joomine suurendada soojustunnet. See, mis on aga mõnus Siberis, ei pruugi seda olla Saharas. 

Joomist seostatakse ka depressiooniga, mis kipub olema raskem, kui päikesevalgust napib ja ilm on krõbe. 

Maailma Terviseorganisatsiooni, Maailma Meteoroloogiaorganisatsiooni ja teiste suurte avalike andmebaaside  andmeid kasutades leidis Batalleri rühm selgelt negatiivse vastastikuse seose ilmategurite — keskmine temperatuur ja päikesevalgusetunnid —   ning alkoholitarbimise vahel.  

Teadlased leidsid, et kliima andis oma osa ka alkoholmaksa haiguse kõrgemale haiguskoormusele. Need mõlemad eeldused pidasid paika nii erinevaid maid maailma lõikes kui Ühendriikides võrreldes.

Arvesse võeti ka muid mõjutavaid faktoreid nagu religioon, terviseharjumused nagu suitsetamine, ülekaal jt.

Tagasi üles