Perearst Karmen Jolleri mitteametlik soovitus: naera!

Naer on üks meie esimesi suhtlusvahendeid.

FOTO: Nikolay Kostochka/Panthermedia/Nikolay Kostochka

Ma olen üles kasvanud nalja ja naeruga ning mulle meeldib väga, kui inimesed naeravad. Naer on huvitav viis, kuidas väljendada väga erinevaid tundeid, aga kõige sagedamini ikka rõõmu ja heaolu.

Kaua arvati, et naer ja naljategemine on omased ainult inimesele. Nüüd on aga leitud, et naeravad ka inimahvid, koerad ja delfiinid, tõenäoliselt veel mitme loomaliigi esindajad. Eesti päritolu USA teadlane Jaak Panksepp sai tuntuks oma uurimustega rottide naerust ja võimest rõõmu tunda. Ta kõdistas rotte, kes hakkasid seepeale inimkõrvale kuuldamatut ultraheli tekitama, ja teadlase hinnangul võis seda tõlgendada naeruna. Kui teadlane loomakeste kõdistamise lõpetas, tulid need ise ta käe juurde, otsides võimalust veel kõdistamist kogeda. Lisaks avastas Panksepp, et rotid, kes palju naeravad, mängivad teistest rohkem. Samuti sai ta teada, et naerusuisemad rotid tahavad mängida just selliste rottidega, kes samuti palju naeravad.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Tänu Panksepa ja teiste teadlaste uurimustele on hakatud paremini mõistma inimese tunnete molekulaarseid tagamaid ja selle tulemusena suudab meditsiin aidata ka püsivalt rõõmutuid inimesi.

Kõige vahetumad naerjad on inimeste hulgas muidugi lapsed. Internetis levib palju videoid beebidest, kes naeravad millegi väga lihtsa peale. Täiskasvanud naeravad, sest beebi naerab. Naer ja naeratus on inimbeebile üks esimesi suhtlusvahendeid ning naer aitab luua tugeva sideme lapse ja tema vanemate vahel. Naer on miski, mis saadab meid loodetavasti kogu elu ja ka viimastel hetkedel.

Naeru positiivset mõju tervisele panid inimesed tähele juba väga ammu. Näiteks 14. sajandil elas Prantsusmaal kuulus kirurg Henri de Mondeville. Ta olevat kasutanud naeru valu leevendamiseks operatsioonide ajal, samuti käskinud lähedastel patsienti paranemise ajal naerma ajada, et inimene rutem terveks saaks. Esimene narkoos tehti muide alles 19. sajandil.

Ma ei kujuta ette, kas ja kui palju naermine aitas näiteks jala amputeerimise ajal valu leevendada. Kindlasti oli inimesel aga paranemisperioodi hõlpsam taluda, kui ümberringi olid lõbusad lähedased.

Kuigi räägitakse, et naer tugevdab immuunsüsteemi, ei ole teadus seda veel kindlalt tõestanud, ent ka mitte ümber lükanud. Arstid soovitavad liikuda vähemalt 30 minutit päevas. Kui teadus ükskord naermise tervisekasud ära suudab tõestada, siis annavad arstid kindlasti ametliku soovituse naerda näiteks 15–20 minutit päevas. Aga mitteametlikult soovitame seda praegugi.

Tagasi üles