Veinimeistrid kuulutasid välja üle-eestilise koduveinikonkursi

Maitsemeel.ee
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Eesti Väikepruulijate Liit

Eesti Väikepruulijate Liit ja Veinivilla kuulutasid täna välja üheksanda koduveini- ja siidrikonkurssi. Eesti suurim kodumeistritele pühendunud konkurss ootab huvilisi omavahel mõõtu võtma nii eelmise kui ka varasemate aastakäikude veinide ja siidritega. 

Eesti Väikepruulijate Liidu juhatuse liige ja koduveini konkursi eestvedaja Tiina Kuuleri sõnul  pole eduka võistlusjoogi valmistamiseks midagi eksootilist vaja, vaid senised võiduveinid pärinevad meie oma Eesti puuviljadest ja marjadest. «Eesti kodu veinimeistrite seas on toormena lemmikuks muidugi õun, millele järgnevad pingereas kõiki värvi sõstrad ja tikrid ning mõnevõrra üllatuslikult on kolmandal kohal rabarber ja alles siis tulevad ebatavalisemad toorained. Seega, võiduvõimalusi on palju ja kõigil,» selgitas Kuuler ning lisas, et kolmel korral ongi võistluse võitnud õun, kahel aastal kirss, kahel korral aroonia-sõstar ning ühel aastal roheline sõstar. 

«Veinikonkursil osalemiseks on kõige olulisem tahe ja püüdlus. Suure hoolega valmistatud veinide konkursi eesmärk on parandada Eesti veinikultuuri ja meelde tuletada, et välismaistele viinamarjaveinidele ja siidritele on olemas väärikas alternatiiv,» lisas Kuuler.

7. ja 8. veebruaril on Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni veinimessil võimalus esmakordselt maitsta 2018. aasta veinikonkursi teise koha võitja mustsõstraveini. Nimelt sai teise koha omanik Meelis Kask auhinnaks võimaluse valmistada Veinivilla abiga oma esimese ametliku veini. Professionaalses keskkonnas veini kääritamine andis niivõrd palju indu, et Kask tegeleb praegu juba oma ametliku tootmise sisseseadmisega, liikudes hobitegijast edasi ametlike tootjate sekka.

Kõigil koduveini- ja siidrimeistritel, kes võistlusel osaleda soovivad või rohkem infot otsivad, palub Eesti Väikepruulijate Liit endast teada anda aadressil info@evpl.ee.

Viis sammu, kuidas konkursil osaleda:

1. Pudeli minimaalne suurus 0,5 l, soovitatavalt traditsiooniline veini või vahuveinipudel.

2. Pudelil  peab olema  silt, millel on kohustuslik alljärgnev info: 

  • valmistamise aasta (aastanumber, mille päikese all viljad valmisid, mitte pudeldamise aasta);
  • veini või siidri nimi, veini või siidrikoja, veinisarja vms. nimi.
  • tooraine. Mitme eri tooraine puhul märkida järjekorras vastavalt osakaalule, alustades suurimast. Võimalusel märkida toote kangus.
  • veini kategooria: valge kuiv, valge poolkuiv/poolmagus, valge dessert, punane kuiv, punane poolkuiv/poolmagus, punane dessert, vahuvein, siider.

3. Igat konkursile esitatavat veini või siidrit peab olema 2 pudelit, mis peaksid olema pakitud pappkasti. Ühes kastis võib olla mitu erinevat konkursil osalevat sama valmistaja veini või siidrit.

4. Iga erineva veini või siidri (mitte pudeli) kohta peab kastis leiduma eraldi ümbrik, mis sisaldab täpsemat informatsiooni joogi enda ja selle valmistaja kohta (nimi, aadress, meiliaadress, telefoninumber). Ümbrikul peab olema sama nimi, mis pudelil.

5. Konkursil osalemiseks vajalik pangaülekannet tõendav dokument. Iga osalev vein (mitte iga üksik pudel) maksab 10 eurot. Ülekande andmed: OÜ Veinivilla  Swedbank a/a EE462200221049269209 Selgitus: Konkurss, Nimi, 1 (2-n) veini osavõtt. Pangaülekande palume saata ka aadressil info@veinivilla.ee. 

Võistlustulle saadetud jookide hulgast selgitatakse välja parimad 29. juunil Eesti Väikepruulijate Liidu festivalil.

Võistluse toetajad on Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon ja Cider Mill koos Veinivillaga.

Koduveini konkurssi korraldav Eesti Väikepruulijate Liit on loodud 2013. aastal eesmärgiga edendada Eesti käsitööõlle, -veini ja -siidritootmise kultuuri ning arendada Eesti alkoholikultuuri läbi kõrgkvaliteediliste toodete pakkumise ja tarbija harimise. Liitu kuulub täna enamik Eestis tegutsevatest väikestest õlle-, siidri- ja veinitootjatest, kelle toodangumaht ei ületa 5 miljonit liitrit aastas. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles