Psühholoog: sünnitusjärgne depressioon võib tekitada tahtmise vastsündinut vigastada

FOTO: Andriy Popov / PantherMedia / Scanpix

Sünnitusjärgne depressioon esineb sünnitusele järgneva aasta jooksul umbes 10-15 protsendil naistest. Tegemist on haigusega, mis röövib noorelt emalt igasuguse elurõõmu ja energia. Paljud neist ei oska aga üldse kahtlustadagi, et see, mis neid piinab, on ravitav haigus, mitte pelgalt kohenemisraskus.

Katriito Nõustamis- ja Psühhoteraapiakeskuse psühholoogi Liis Arrase sõnul on sünnitusjärgse depressiooni sümptomiteks kestev ja häiriv meeleolulangus. «See peegeldub noore ema pidevas kurvameelsuses, elurõõmu ja huvi puudumises, energiapuuduses ning kurnatuses ja väsimustundes,» räägib ta ning lisab, et väga tihti esineb nendel naistel ka probleeme une ja söömisega. «Meeleolu võib olla väga muutlik - noor ema võib olla kergesti ärrituv ja väga ärev. Sageli isoleerub sünnitusjärgses depressioonis naine teistest inimestest ja ka oma vastsündinud lapsega on lähedussuhte tekkimine häiritud, keskendumine ja otsuste vastuvõtmine on raske, esineb väga ebameeldiva ja isegi hirmutava sisuga mõtteid - näiteks oma beebi vigastamisest.»

Abi on olemas

Noor ema võiks otsida abi spetsialistilt ehk pöörduda raseduskriisinõustaja või psühholoogi vastuvõtule siis, kui sünnitusele järgnev meeleolulangus ei taandu paari nädala jooksul pärast beebi sündi. «Sünnitusjärgne depressioon haigusena võib aga välja kujuneda ka hiljem – sünnitusele järgneva aasta jooksul,» lisab Arras. «Seega peaks jälgima noore ema enesetunnet, mõtteid ja toimetulekut. Kui esinevad eelnevalt kirjeldatud sümptomid ja on kahtlus, et noor ema võib põdeda sünnitusjärgset depressiooni, tasub kindlasti julgelt spetsialisti konsultatsioonile pöörduda ning mitte kaua üksi kannatada,» ütleb ta ja rõhutab, et sünnitusjärgne depressioon on haigus, mis häirib toimetulekut iseenda, elukorralduse ja beebi eest hoolitsemisega, kuid ravimeetodid haige aitamiseks on olemas.

Sünnitusjärgse depressiooni korral otsustab ravimivajaduse psühhiaater või endokrinoloog. Abi saab aga kindlasti ka psühholoogi või nõustaja juurest, sest teraapiatöö on depressiooni ravi oluline osa. «Nagu depressioon üldiselt, on ka sünnitusjärgne depressioon korduma kippuv haigus ehk korduvsünnitusel on võrdlemisi suur tõenäosus sünnitusjärgse depressiooni taastekkimiseks. Võimalik on rakendada ennetavat ravi hormoon progesterooni manustamisega,» räägib psühholoog.

Depressiooni korral eristatakse haiguse raskusastmeid. Võimalik, et kergematel juhtudel taastub haige lähedaste toel iseseisvalt, raskematel juhtudel on aga vajalik ravimravi ja psühhoteraapia. «Spetsialistide abi ei tasu karta, sest professionaalne abi võib aidata paranemisprotsessi oluliselt kiirendada ning vältida sünnitusjärgse depressiooni tekkimist korduvsünnitamisel,» lisab ta.

Tagasi üles