Sõbranna soovitab. Chrysler Pacifica – pereauto või kosmoselaev?

remo_ameerika_auto1.mp4

FOTO: Pilt videost

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Lugesin hiljuti kokku, et olen oma elus autoga teele jäänud täpselt kümnel korral. On seda 16-aastase juhikarjääri jooksul palju või vähe? Minu jaoks igal juhul liiga palju. Niisiis otsustasin, et aitab. Aitab 15-aastastest autodest, aeg on leida midagi, mis on uus ja korralik. Aga ilma testimata midagi ju osta ei saa!

Muidugi on minusugusele «maalt ja hobusega» tüübile igasugused peened kellad-viled, mis tänapäevaste autodega kaasa tulevad, silmipimestavad. Kas tõesti rool läheb soojaks? Kas tõesti tahavaatepeegel tumeneb automaatselt? Kas tõesti kaugtuled on samuti automaatsed? Ja kui võtta arvesse, et auto teeb nii palju ise ära, siis tõepoolest – sõitmine on nii mugav, et isegi igav võib hakata. Mis on muidugi meeldiv vaheldus sellele, kuidas ma praegu sõidan: pidevalt ülitähelepanelik olles iga heli suhtes, mida mu auto teeb ning aeg-ajalt paanikahoogudega võideldes, sest olen kindel, et jään nüüd kohe teele. Kuna ma elan maal, siis see on muidugi alati ka ekstraebamugavus – kuskil maanteel passida ja mõelda, kas on mul mõni konksuga sõber või peab jälle puksiiri kutsuma.

Tagasi üles