Viis näidet, et kõndimine on treeninguna alahinnatud
/nginx/o/2017/12/02/7369823t1h6af1.jpg)
31. jaanuar 2019, 16:47
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/31/11754034t1h0ac6.jpg)
Mitmesugused treeningud nõuavad teatavat ettevalmistust või erivarustust. Näiteks spinninguga tegelemiseks tuleb õppida, kuidas ratas enda järgi parajaks seadistada ning poksimiseks on vaja kindaid. Kõndimine on erinevatelt paljudest teistest treeningutest väga lihtne treening, milleks on vaja vaid motivatsiooni ja mugavaid jalanõusid.
Kõndida võid igal ajal ja igas kohas. See on suurepärane meetod, kuidas suurendada oma südametöö vastupidavust. Lisaks on tänu kõndimisele hea võimalus veeta rohkem aega värske õhu käes, mis omakorda alandab nii stressi kui südamelöögisagedust, kirjutab Hello Healthy.
Paraku võib sageli kohata suhtumist, et kõndimine pole miski trenn ja et ainuüksi sellest ei piisa. Siin on viis põhjust, miks nimetatud müüti ei maksa uskuda.
«Sammude jahtimine» paneb sind liikuma. Tänapäeval on palju selliseid ameteid, mis sunnivad inimesi liiga palju istuma. Istuva eluviisi juures on igasugune enese liigutamine parem kui mitte midagi. Briti teadlased leidsid, et tervisele mõjub kehvasti juba see, et kui pool tundi järjest istuda. Iga nädal tuleks mõõdukal tasemel treeninguna kõndida vähemalt 150 minutit nädalas. Selle aja võid ära jaotada endale sobivateks treeninguteks, et see klapiks su elustiiliga ja ei nõuaks suurt harjumuste ümberkorraldamist. Kuigi isegi kaubamajas ringi jalutamine mõjub hästi, võiksid sundida end kõndima veidi kiiremini.
See vähendab suremust. Inglismaal tehti 50 000 kepikõnniharrastaja peal uuring, mis näitas, et regulaarselt kiirel tempol kõndijatel väheneb üldsuremus keskmiselt 20 protsenti, südame-veresoonkonnahaigustesse suremus aga 24 protsenti.
Kõndimine ei ole sage vigastuste põhjustaja. Võrreldes jooksmisega on kõndides end märksa raskem vigastada. Süsteemne analüüs näitas, et vigastuste määr on algajatel jooksjatel esimesel aastal 27 protsenti, pikamaajooksjatel 32 protsenti ning maratoonoritel 52 protsenti.
Kõndimisel on jooksmisega sarnane kasu tervisele. Mõõdukas või intensiivne kõndimine vähendab märgatavalt südamehaiguste riski, alandab kolesterooli, alandab diabeedi riski ja vähendab kõrget vererõhku sarnaselt mõõdukas tempos jooksmisele.
Kõndimine tuleb kasuks loomingulisele mõtlemisele. Stanfordi teadlased leidsid, et polegi vahet, kas kõndida jooksulindil või värskes õhus metsarajal – liikudes võivad sündida kõige paremad ideed. Täpsemalt leiti, et loominguline mõtlemine paraneb nii kõndimise ajal kui vahetult pärast seda.