Puust ja punaseks: mis on – ja mis pole – toksiline maskuliinsus?
29. jaanuar 2019, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/01/29/11749800t1h2a43.jpg)
Tänapäeval on ühiskonnas tekitanud palju kõlapinda väljend «toksiline maskuliinsus». Mis see täpselt on? Kas enam ei tohigi naistega flirtida, kurdavad ühed. Varsti ei julge enam tänavalgi kõndida, hädaldavad teised. Teeme asja siis lõplikult selgeks.
Pria Eirene Grace on oma Facebooki-lehel asja väga kenasti kokku võtnud.
Toksiline maskuliinsus EI OLE:
- poistega õlle joomine,
- grillimine,
- jahil või kalal käimine,
- sportimine,
- kellegi kulul nalja tegemine,
- traditsiooniliselt maskuliinsete asjade nautimine,
- habeme olemasolu.
Toksiline maskuliinsus ON:
- naiste seksobjektidena kohtlemine,
- «onu Heino kultuur» ja locker room talk ehk «poisid saunas rääkisid»,
- erimeelsuste vägivallaga lahendamine,
- oma käitumise vabandamine, kuna «poisid jäävad poisteks»,
- arvamine, et oma tunnetest rääkida pole okei,
- homofoobia,
- hapruse pinnalt agressiivselt reageerimine, kui mehed ei käitu «tüüpiliste meestena» (kannavad meiki, kannavad erinevaid rõivaid, tantsivad jne),
- koduvägivald.
Naise postitust on tänaseks jagatud juba üle 53 000 korra ning on heaks meeldetuletuseks, kui infokülluses ehk on põhitõed ununema kippunud.