4 kõige veidramat ja ohtlikumat imedieeti ajaloost

Fotopostkaart aastast 1920

FOTO: akg-images / akg-images/Scanpix

Lugu kuulatav Minu Meedia tellijatele

Me kõik oleme kuulnud, et imedieedid ei tööta, kuid arvestades, kui ohtlikke vahendeid inimesi minevikus kaaluga võitlemiseks on kasutanud, siis ei tasu üldse imestada, et meil inimestena on alati olnud tõmme kiirete ja pealtnäha lihtsate lahenduste poole. Need lahendused aga enamasti ei tööta ja on pahatihti ka tervisele üliohtlikud.

Enne 20. sajandit ei hoolinud inimesed sellest, kui keegi mõned kilod juurde võttis. Kogukam vöökoht oli suisa märgiks jõukusest ja heal järjel olemisest. Joan Jacobs Brumberg, kes on raamatu «The Body Project» autor, ütleb, et ameeriklastele valmistas tugevalt kõhnunud keha ebamugavustunnet, kuna see viitas haigustele, näiteks tuberkuloosile ja vähile.

Mis aga neid vaateid muutis? Washington Post kirjutab, et siin oli mängus mitu faktorit. Kõigepealt hakkasid tegutsema kindlustusfirmad, kes kogusid enda tarbeks infot inimeste vanuse, kaalu, ametikoha ja pikkuse kohta, mis andis rohkem teadmisi selle kohta, mis on ohtlik ja mis mitte. «Keskmine kaal» asendus väljendiga «ideaalkaal» 20. sajandi alguses, kuna kindlustusfirmad märkasid varajase surma ja ülekaalu vahel seost.

Tagasi üles