Kuidas olla kindel, et beebil vitamiinipuudust ei esine?

FOTO: Fabrice Michaudeau / PantherMedia / Scanpix

Kuula artiklit

Vitamiinipuudus on seisund, mille puhul vajaminevate vitamiinide ebapiisava koguse tõttu teatud protsessid ja ainevahetuse mehhanismid organismis ei tööta sama aktiivselt, nagu oleks nad töötanud vitamiinide külluse juures. See võib põhjustada erinevate elundite ja näärmete talitluse häiret. Kuidas aga olla kindel, et beebil vitamiinipuudust ei esine?

«On teada, et imikutel esineb kõige sagedamini D-vitamiini puudust ja selle raviks on juba aastakümneid kasutusel olnud erinevad D-vitamiini lisandid nagu kalamaksaõli, rikastatud piimasegud ja tilgad,» räägib Minudoc.ee perearst Sergey Saadi ning lisab, et kõigile Eesti väikelastele on soovitatud D-vitamiini lisandite andmine kuni 2. eluaastani koguses 10 mikrogrammi ööpäevas. «Peale 2. eluaastat ei ole D-vitamiini andmine enam kohustuslik, kuna laps hakkab selleks ajaks mitmekülgselt sööma ja viibib palju õues päikese käes - kõik see peaks tagama organismis piisava D-vitamiini taseme.»

D-vitamiini puudus võib aga tekkida ka D-vitamiini andmise foonil või ebaregulaarsel andmisel, mille põhjusteks võivad olla näiteks kaasasündinud ainevahetuse häired, enneaegsus või imendumise häired seedekulglas. «Taolistel juhtudel võib laps muutuda rahutuks, palju nutta, magada päeval ja öösel ärkvel olla. Tal võib olla ebapiisav kaalu- ja kasvuiive, arengu mahajäämus. Võib veel tekkida naha ketendus, laps ei pruugi õigeaegselt hakata pead hoidma, käputama, roomama, istuma ja püsti tõusma,» selgitab doktor Saadi.

Kui perearst kahtlustab D-vitamiini puudust, määrab ta vereanalüüsi, mille järgi võib hinnata puuduse astet ja vastavalt sellele määrata ravikuuri jaoks D-vitamiini suurenenud koguse. «Enamus imikutest ei vaja üldse D-vitamiini kontrolli, kui nende tervislik seisund on hea, areng ealine, ema annab regulaarselt D-vitamiini tilku või imik saab piimasegu, mis on rikastatud D-vitamiiniga ja perearst ei leia D-vitamiini puuduse teket soodustavaid tegureid,» lisab perearst.

«Veel üks oluline vitamiin on tsüanokobalamiin ehk vitamiin B12, mille tase võib väikelapse organismis olla normist madalam erinevatel põhjustel. Kõige sagedasem põhjus on rinnaga toitvatel naistel loomulik B12-vitamiini taseme langus peale sünnitamist ja pikaajalist toitmist rinnaga. Seda ei esine kõigil naistel ja tabab pigem neid, kellel on varem olnud kehvveresust või probleeme soolestikuga, veganlust harrastavaid naisi, kes ei jälgi toitumissoovitusi ja ei võta juurde B12-vitamiini lisandeid,» räägib Saadi.

B12-vitamiini puudus võib väljenduda lapse rahutusega või vastupidi loidusega, halva unega, kehva söögiisuga, ebapiisava kaalu- ja kasvuiibega ning kahvatusega. Raviks kasutatakse spetsiaalset suukaudset pihustit või süste, mille abil on võimalik suhteliselt kiiresti B12-vitamiini taset normaliseerida.

«Enamus imikutest ei vaja üldse B12-vitamiini kontrolli, kui nende tervislik seisund on hea, areng ealine, ema ning lapse toitumine vastab lastearstide soovitustele ja perearst ei leia B12-vitamiini puuduse teket soodustavaid tegureid,» ütleb doktor ja lisab, et reeglina sisaldavad ka kõik piimasegud piisavalt vitamiine - seega ei tohiks lapsel nende puudust tekkida.

Tervel imikul on üldjuhul vitamiinide tasakaal korras - mitte ainult D, B12-vitamiinid, vaid ka A, C, E, K ja teised - üldiselt ei ole vaja seda kontrollida, sest lapse organism on võimeline rinnapiimast, piimasegust või lisatoidust saama piisavas koguses kõiki tema arengu jaoks vajalikke ained.

Tagasi üles