See delikatess-köögivili on kaalulangetajate üks salanippe
24. jaanuar 2019, 10:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Imeilusa õiega artišokk on meie laual teenimatult harva, kuigi kaloripõletuses on ta tõeline võidumees.
Lõuna-Euroopast pärit mitmeaastane köögivili on tervislik, seda saab väga mitmeti valmistada ja ta on tõeline imevahend allavõtmiseks. Rohekasvioletne mugul on igal juhul väärt oma menüüsse võtmist.
Artišoki toime
Artišokkidel on peale võrratu välimuse veel mitmeid eeliseid. Nad sisaldavad küll vähe kaloreid, kuid on ülimalt vitamiini-, mineraali- ja kiudainerikkad. Kasulikest tegijatest olgu nimetatud kvertsetiin, antotsüaniin ja C-vitamiin.
Kuna nad sisaldavad mõruaineid, siis ergutavad nad maksatalitlust, mis soodustab küll seedimist, kuid ei tekita ebamugavat täiskõhutunnet. Ebavajalikud rasvad põletatakse ja eritatakse kehast. Samuti aitab artišokk kolesteroolitaset tasakaalus hoida ja alandab veresuhkrutaset, kirjutab Freundin.
Lisaks sellele toimivad artišokid näljasööstude vastu. Kuna nad sisaldavad alla ühe protsendi rasva, siis võib neid muretult vahepalaks võtta.
Konserv on kahtlemata kõige kättesaadavam variant ja toimib ideaalse salatipõhjana. Värskeid artišokke, mida saab üle talve keldris säilitada, võib nii aurutada, keeta, hautada kui küpsetada.
Kuigi üldiselt tooreid artišokke väga ei soovitata, kirjutab New York Times'i toidukirjutaja Mark Bittman, et neid võib ka värskena süüa, kuid sellisel juhul peavad nad värskeimatest värskeimad olema. Seega tuleb proovimiseks veidi kannatust varuda.
Toiduks kasutatakse artišoki õisiku põhja, südamiku võib aga eemaldada nii enne kui pärast keetmist. Lõika õisiku põhja lähedalt kääridega ära vars ja soomuste puitunud osa. Kui tahad, et lõikepind säilitaks oma värske värvi, siis hõõru seda sidrunimahlaga.