Tellijale
Heidi Ruul: #äravihka (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lõpetasin just eilse «Radari» vaatamise ja ma ei suuda leida sõnu. Teemaks oli seekord «Vihkav Eesti». Esiteks on mul nii kohutavalt hea meel, et saate toimetus otsustas, et vihakõne ja absoluutselt valimatu solvangute loopimine on täna piisavalt oluline, et sellele terve tund saateaega pühendada. Minu kummardus! Teiseks tahaks aga hoopis nutta, sest teema on valus ja paratamatult mingil määral ka isiklik.
Mis siin salata, olen ka mina aja jooksul kirja pannud üht-teist, mis mingil põhjusel kümnetel, kui mitte sadadel inimestel harja punaseks on ajanud. Tooksingi siinkohal ühe näite ja lisan, et tegemist pole kaugeltki mitte kõige koledama kommentaari või kirjaga, mis minuni on jõudnud - need kõige inetumad ei kannata aga mingisugust trükimusta.