Veised võib ju kaotada, kuid metaaniprobleem sellest ei vähene

FOTO: Viktor Cap / PantherMedia / Viktor Cap

MTÜ Liivimaa Lihaveis juhataja Katrin Noorkõiv leiab, et mahedatel rohumaadel kosuvate veiste süüdistamine keskkonnasaastamises on vildakas ja lühinägelik.

Veised, keda karjatatakse rohumaadel, ei saa kuidagi osaleda ulatuslikus kasvuhoonegaaside tootmise protsessis. Vastupidi, rohumaadel kasvanud maheveised tagavad näiteks süsihappegaasi sidumise mulda, mis on vajalik selleks, et mullaviljakus säiliks ning selles kasvaksid taimed. Juba 2005. aastal Suurbritannia Mulla Ühingu tellimusel läbi viidud uuring näitas, et rohumaa suudab siduda 670 kilo süsinikku ühe hektari kohta. See tähendab, et kogu Suurbritannia lihaveise- ning pool piimakarjakasvatusest tulevast metaanist tasakaalustatakse ainuüksi rohumaadel karjatamisega. Kuna rohusööjad mäletsejad loomad aitavad vähendada kasvuhoonegaase läbi süsiniku mulda sidumise, on nad muutumas kõige keskkonnasõbralikumaks lihaliigiks inimese toidulaual.

Metaaniprobleemi kontekstis on rohumaaveiste roll väga väike. Põllumajanduses toodetakse vaid 10-12 protsenti metaanist, ülejäänud osa aga tuleb inimtegevuse tagajärjel ning kasvõi näiteks riisipõldudelt. Kümnest protsendist põllumajanduse arvelt tulevast metaanist enamiku annab sealäga ja piimakarjakasvatajate sõnnikuhoidlatest eralduv metaan. Seega kui ka kõik veisekarjad hävitada ja lihaveiste kasvatamine üldse ära lõpetada, siis ei lahenda see metaaniprobleemi märkimisväärselt mitte kuidagimoodi.

Võõrutame lehmad mäletsemisest?

Tõsi on see, et veiste maos metaani tekib. Samas on unikaalse neljakambrilise maoga veis ainuke loom inimese toidusüsteemis, kes suudab ise vaid taimi süües toota inimese toidulauale liha ehk valku. Keskenduma peaks just sellele positiivsele aspektile ning alles seejärel mõtlema, kas ja kui suur roll on maheveistel metaaniväljastuses mäletsemise kaudu. 

Kui veis on ette nähtud sööma heina ja silo, siis ettevõtjate raha kulutamine uuringutele tuvastamaks, et äkki on mäletsejat võimalik sööta millegi kardinaalselt erinevaga, mis tekitaks vähem gaase, pehmelt öeldes raha raiskamine. Mäletseja, kes heina ja silo ei söö, poleks ju enam veis, vaid piima- või lihatootmise robot!

Vähesel määral aga saab söödaratsiooniga muuta metaani väljastamise kogust. On uuringuid mis näitavad, et pidev soolakivi olemasolu karjamaal võib vähendada metaani väljastamist või et metaaniväljastuse kogust mõjutavad isegi karjamaal lendavad mesilased. Mõned uuringud ja katsed on toonud välja ka asjaolu, et veiste regulaarsem roteerumine karjamaal värskema rohu peal vähendab samuti metaani väljastamist

Maheda veiseliha tootmine rikastab meie toidulauda puhta ja looduslikult kasvanud tootega ning selle liha tootmine pole keskkonnaohtlikum näiteks sealiha või piima tootmisest. 

Tagasi üles