VIDEO: Paljad inimesed jäises vees

Uue aasta esimene päev - Orissaare karsummijatele on see üks äge ja heategevuslik rannapäev koos jäätükkidega meres. VIDEO: Paljad inimesed jäises vees.

FOTO: Kristina Mägi

Mis tõmbab uue aasta kõige paremini käima? Eks ikka hüpe mugavustsoonist välja. Näiteks jääkülma merre, Head eeskuju annavad saarlased: Karsumm tõstab tuju, parandab tervist, liidab kogukonda ning teenib ka heategevuse eesmärki.

Orissaare jahisadama kaipealne on rahvast puupüsti täis. Jõudu koguv tuul annab märku lähenevast tormist ning enamikul kail seisjatest on jopekapuutsid silmini tõmmatud. Samas aga silkab ringi ka ujumisriietes ja naerunäoga tegelasi, kes end jäätükkide vahele merre suplema sätivad. «Head uut aastat kõigile!» hüüab kaile joostes rõõmus heledapäine mees, kes juba järgmisel hetkel valju lartsatusega kailt merre kargab. See on Heiki Hanso, kelle eestvedamisel saab aasta esimesel päeval teoks juba kuues Saarlaste Karsumm. Vaata pöörast videot sellest kuumaverelisest mürglist jääkülmas meres.

«See on kogukonna kokkusaamine, kus omakandi rahvast näha, head uut aastat soovida ja koos merre hüpata. Heategevuse mõõde lisab veidike motivatsiooni, et ennast ületada – iga vette hüpanud inimene annab ju oma panuse,» selgitab ta heatujuliselt. «Karsummiga kogume raha mingi kohaliku keskkonnaküsimuse lahendamise heaks.» Loogika on lihtne: iga vette karanud kodaniku pealt saavad ettevõtted ja eraisikud annetada. Asi toimib väga edukalt, nii on aastate jooksul korda tehtud mitu Väikese väina kraavi ning panustatud kodukandi arengusse mujalgi.

Saarlaste Karsumm

1. jaanuaril hüpatakse Orissaare jahisadama kailt üheskoos jäisesse merre, et ületada ennast ning anda panus heategevusse. Sel aastal kargas merre 56 inimest. Igasugune toetus nii ettevõtjatelt kui eraisikutelt on teretulnud. Annetuse saab teha: Väikese Väina Selts, EE862200221062535761. Kogutud summa läheb Orinõmme kraavi (Lipi jõe) kudevõimaluste taastamiseks ning teiste Väikese Väina Seltsi tegevuste fondi.

Kasukad ja bikiinid

Mis siis ikka – külm vesi mulle meeldib, aga kui karastava suplusega saab ka miskit kasulikku korda saata, tekib veelgi kangem tahtmine kaasa lüüa. Koorin sooja suusajope seljast. Adrenaliin lööb kohe üles, nii et külma ei pane tähelegi. Pealegi tean, et kui esmalt tundubki, et jäine vesi lööb hambad säärde, kaob ebamugavustunne kiirelt. Välja tulles hakkab hiiglama mõnus! Suured roosad rahulolulained löövad üle pea, tuju on taevalik, keha reibas, energiat ülevoolavalt palju. Liialdamata võin öelda, et jääaugujärgne hingerahu ja eufooria kokteil on üks mõnusamaid, kogu keha haaravaid elamusi, mida ma üldse tean.

Jäine iluravi

Selge see, et midagi ülemäära mõnusat enese talvisel rannal paljaks koorimises ja jääkülma vette ronimises ei ole. Pigem ikka eneseületus, isegi kui teed seda sajandat korda. Mõnele piisabki motivatsiooniks sellestsamast eneseületuse rõõmust – tundest, et kui ma saan iseendaga hakkama, saan elus kõigega hakkama! Teist tõukab tagant heategevus: muidu ei läheks, aga kogukonna heaks teen seda küll! Kolmas tahab konkreetsemat kasu saada. Talisupluse puhul on plusse õnneks hulgi: igavese nooruse eliksiiride seas pole tänaseni olemas midagi tõhusamat kui jääkülm vesi. See ehmatab keha heas mõttes uuesti ellu. Ainevahetus kiireneb ja naharakud hakkavad hoogsalt uuenema. Nende protsesside aeglustumine aastate möödudes ongi vananemine, vähemasti selle välised märgid.

Sama virgutavalt mõjub karastus vaimule. Kui hing on noor ja meel reibas, ei tee mööduvad aastad muhvigi. Olen oma silmaga näinud kepsakat, heas vormis tütarlast, keda tagantvaates pidasin endast nooremaks. Näo järgi pakkusin, et ehk 50 aastat tal ikka juba on, kuid paar rõõmsa inimese kortsu ei võtnud tal võlu küll grammigi vähemaks. Tõde oli aga täiesti rabav: tegemist oli 93-aastase eluaegse talisuplejaga!

Tagasi üles