Mehe mure: mida teha, et eestlasest ei saaks maailma naljanumbrit, Lageraide Ohmut?

Tallinn, 11.05.2018 Lageraie riigimetsas. RMK Clear-cut forest on state forests. FOTO: MIHKEL MARIPUU/EESTI MEEDIA

FOTO: Mihkel Maripuu / EESTI MEEDIA/SCANPIX BALTICS

Mis ootab ees Eestimaad ja Eesti metsa? Võimalikud on kaks, seinast seina stsenaariumit, seinast seina. Reaalsus on nende kahe vahel, aga kummale poole kaldu – äkki oleks aeg see kõva häälega välja öelda või tiksume lihtsalt kaasa selle maailma üldise tiksumisega, st läheb, kuidas läheb? Kui nässu läheb, siis tanki tõmbame turu – see ju paneb kõik paika, aga kui hästi läheb, siis taome vastu rindu «Ise tegime». Aga selleks tuleb ka TEHA, mitte lihtsalt potjomkini külas pakasuuhatrummi taguda. Oma metsamuremõtteid mõlgutab meie regulaarne kirjasaatja Franz K.

Artikkel kuulatav
Minu Meedia tellijatele
Tellijale

Ja kui see kõik oli otsas, siis istuvad pärast lühikest tarbimispidu jälle puu all, perse paljas ja kere hele, aga uus nutitelefon peos. Mitte midagi pole enam rahaks teha ja prügimäed kõrguvad uhkemalt taeva poole kui Egiptuse püramiidid. Juba varjutavad päikest, aga eest ära ka ei saa lükata, sest ookean on juba pea täis. Ja tunne on hinges justkui indiaanlastel, kellele valge mees esimest korda viina andis, ja need siis maani täis jäädes arvasid, et on kõiksevägevama juurde jõudnud ja maiseid asju pole vaja ning kirjutasid alla paberitele, kus loovutasid oma maad kahvanäole.

Tagasi üles