Kuidas valida õige šampanja?

FOTO: Gudrun Krebs / PantherMedia / Gudrun Krebs

Veiniasjatundjate sõnul valivad prantslased aastavahetuse tähistamiseks ikka ja ainult šampanja. See pole aga sugugi nii lihtne, kui seisad poes kallite jookide ees ja silme ees on salapärastest märksõnadest kirju. Anname veidi nõu, kuidas valiku tegemisel enda maitsest ning toidulauast lähtuda.

Nagu teada, on kõik šampanjad vahuveinid, aga kõik vahuveinid pole šampanjad, kuna šampanja — üks ja ainus — on tehtud Prantsusmaal Champagne'i regioonis. Nii on näiteks cremant'd väljaspool Champagne'i maakonda šampanjameetodil tehtud vahuveinid. Rääkides meetodist, siis on eelkõige oluline, kui magusat jooki sa tahad.

Magusus

Brut Nature, Extra Brut, Brut, Extra-Dry, Dry ja Doux

Igal šampanjaetiketil on kirjas, kui magus ta on. Šampanja magusus pole aga sugugi sama kui veinil, kuna magusus tuleb suhkrulahuse annustamisest (dosage) teise käärimise (see osa, mis tekitab mulle) lõpul. Suhkru lisamine on oluline, kuna happesus on veel valmival veinil tavaliselt nii kõrge, et seda oleks raske juua. Nii et enamikku šampanjadest toodetakse Brut-tasemel magususega. 

Mõned magususe astmed

Brut Nature: ülikuiv (0–3 g/l suhkrut). Sel juhul võib olla isegi nii, et pole üldse suhkrut lisatud. Sildil võib olla kirjas ka zero dosage

Extra Brut: ülikuiv (0–6 g/l suhkrut). Siin on veidike lisatud magusust, et tasakaalustada šampanja loomulikult kõrget happesust. 

Brut: kuiv (0–12 g/l suhkrut). Kõigist kõige levinum magusus. Tavapärane sellesse šampanjasse lisatud suhkrukogus on 6–10 g liitri kohta, maitse on kuiv või ülikuiv. 

Extra Sec/ Extra Dry: puuviljane (12–17 g/l suhkrut). Magususe aste on ikka veel piisavalt kõrge. Seega maitseb Extra Dry Champagne tavaliselt kuivalt, kuid on selgelt puuviljasema iseloomuga.

Sec/ Dry:  (17–32 g/l suhkrut). Puuviljane ja magusamapoolne šampanja.

Demi-Sec: magus (32–50 g/l suhkrut). Selgelt magus stiil, mis sobib magustoitude või ka juustude ja pähklitega.

Doux: magus (50+ g/l suhkrut). Desserdistiilis šampanja, mida leiab üliharva. Väga magusad puuviljamaitsega, mis sobib hästi kreemjate dessertidega.

FOTO: Pexels

Stiilivihjed

Standard, Blanc de Blancs, Blanc de Noirs, Rosé

On kolm peamist viinamarjasorti, mida kasutatakse šampanja tegemiseks, milleks on Chardonnay, Pinot Noir ja Pinot Meunier. Kes juba üht-teist hõrgust joogist teavad, siis võiks mainida ka nelja haruldasemat sorti: Arbane, Pinot Blanc, Petite Meslier ja Fromenteauy.

See, kuidas neid viinamarju kasutatakse, annab vihje stiili kohta. Kui sildil ei ole mingit stiilivihjet antud, siis võib eeldada, et tootja on teinud segu kõigist kolmest viinamarjast. 

Blanc de Blancs

(valge valgetest) See on šampanja, kus kasutatakse üksnes heledaid viinamarju, mis tähendab Champagne'i maakonnas 100% Chardonnay. Blanc de Blancs'ile on tavaliselt omased sidruni- ja õunaaroomid.

Blanc de Noirs

(valge mustadest) Siin on kasutatud 100% tumedaid viinamarju, mis Champagne'is tähendab et segatud on Pinot Noir ja/või Pinot Meunier. Blanc de Noirs'ile on omased maasika- ja vaarikaaroomid. 

Rosé

Roosa stiil tähendab, et siin on tavaliselt segatud valge šampanja vähese punase Pinot Noiri või Pinot Meunier'ga. Šampanja jaoks tehtud punane vein on väga erinev tavalisest Pinot Noirist, kuna selle eesmärk on anda puhtaid puuviljamaitseid nagu maasikat või vaarikat. Veinid on hapukad, madala tanniinisisalduse ja väga kõrge happesusega.

Tagasi üles