7 praktilist nippi, kuidas enda ja teismelise elus kosutavat tänutunnet kasvatada

FOTO: Anna Omelchenko / PantherMedia / Scanpix

Kas oled seadmas uueks aastaks sihte, mis seotud rohkema rõõmu ja tugevama tervisega, väiksema stressiga või paremate suhetega? Kui jah, siis võib sulle huvi pakkuda, et tänulikkus on otseses seoses nii nimetatutega kui ka näiteks suurema enesekindluse ja psühholoogilise tugevusega. Kuidas seda teadmist enda heaks kasutada?

Tänulikkuse kasvatamine võib jääda vaid loosungiks, kui jätad selle üldiseks sihiks. Ent see saab olla ka väga praktiline tegevustik, kui võtad ette nipid ja eksperimendid, mis aitavad harjumuslikelt radadelt kõrvale astuda.

Võtmeks on tähelepanu juhtimine

Võtmeoskus on oma tähelepanu teadlik suunamine, mis võimaldab märgata rohkem selliseid elu aspekte, mis sind kosutavad ja jõustavad. See on tavapärasest avaram vaatenurk, sest sageli – ja see on lausa ürgajast pärit! – keskendume me ohumärkidele ja muredele ehk siis meie fookus on kitsas ja negatiivne.

Saad otsustada, et märkad probleemide ja riskide kõrval rohkem seda, mis sind toetab ja tekitab tänutunnet. Nii omandab su argipäevane olemine aina helgema varjundi. Märkad üha enam, kui suurel määral mõjutab su enese suhtumine seda, milline on su kogemus ja energiatase.

Kui sinu lähikonnas leidub mõni teismeline, siis tänulikkuse teema pakub häid võimalusi koos temaga koolivaheaja ühiste hetkede ja rohkema vaba aja veetmiseks.  Allpool leiad selleks konkreetseid näpunäiteid.

Ent kõigepealt mõned enesele suunatud ideed.

  • Tee eksperimente! Vaata, kuidas see mõjutab su enesetunnet, kui halva tujuga otsustad teha hoopistükkis head, keskendudes tänutundele ja väljendades seda. Näiteks helistad kellelegi, kelle abi või eeskuju kõrgelt hindad ja väljendad talle seda.
  • Vaata värske pilguga ringi – mis on need asjad, mida sina võtad iseenesestmõistetavalt. Katust pea kohal? Külmkappi, kus leidub süüa? Lähedasi, keda saab kallistada? Jalgu, millel saab kõndida? Juba see võimalikkus, et midagi sellist võiks kaduda, paneb oma elule natuke tänuliku pilguga vaatama.
  • Pane end proovile! Kas suudad igas olukorras avastada teise külje? Protestiv ja karjuv järelkasv võib olla närvesööv, kuid… kas pole ta parasjagu elujõuline ja terve? Kui mingi ülesanne tundub väga ebameeldiv, siis… kui oluline võiks see tunduda sulle kolme aasta pärast? Olles kellegagi tülitsemas… kas suudad sama ajal teadvustada paari omadust, mis sulle tema juures meeldivad? Ja kas see tüli võib olla ühtlasi märk sellest, et teid ühendab midagi väärtuslikku ja ühise lahenduse otsimine väärib vaeva?
  • Alusta hommikuid teisti! Fred Jüssi kõneles kord, kuidas ta hommikul ärgates jääb mõneks hetkeks voodisse nautima seda õnne – et talle on antud veel üks päev, mida elada ja need inimesed, keda kohata. Küllap on ka sinul selliseid hetki, näiteks kui oled napilt pääsenud autoavariist. Siis piisab vaid elus ja terve olemisest, et olla õnnelik. Kuidas mõjuks see, kui prooviksid seda tunnet tuua iga päeva algusesse?

Ka teismeliste jaoks võin tänulikkuse vaatenurk olla väga kasulik ja toetav – nad saavad olla sulle teema uurimisel huvitatud kaaslasteks!

  • Avarama pildi nägemine. Arvestades noorte vaimse tervise kriisi (esmahaigestumiste arv on nelja aastaga kasvanud lausa kolmandiku!) on neil väga kasulik osata oma tähelepanu ja meeleolu juhtida. Oluliseks peetakse oskust teadvustada lisaks hetkeprobleemile ka avaramat pilti ja märgata halva kõrval head. Sina saad oma eeskujuga noort toetada, et ta oskaks näha probleeme kui huvitavaid ülesandeid, vaadata keerulisi olukordi kui väljakutseid (või õppetunde) ning märgata iseenesestmõistetavate hüvede juures tänulikkuse võimalusi. Nii omandab ta avarama pilgu ning ei jää tähelepanuga kinni muremõtetesse, masendusse, ärevusse või teistesse keskendumist ja heaolu segavatesse sisemistesse takistustesse.
  • Survevaba põnevus. Võiks arvata, et puberteetide jaoks on tänulikkus nõme või igav teema, kuid tegelikult neid kõnetab küll. Ja on ka loogiline, sest selles vanuses tuleb nii kergesti peale tunne, et kõik on halvasti või elu on nõme. Kõige olulisem on, et noor ei tunneks survet või pealekäimist, pigem võiks see teema avaneda põnevate videote või eksperimentide kaudu. Võid koos teismelisega vaadata nt seda Õnnelabori hingeminevat eksperimenti.
  • Teiste noorte kogemused. Kui sinu pere teismeline on huvitatud tänulikkuse ja emotsioonide juhtimise teemadest, siis võivad teda huvitada kogemused Eesti noortelt, kes on osalenud umbes kaks kuud kestvas enesejuhtimise oskuste programmis. Võid ka ise seda lühivideot vaadata ja näha, mis nurga alt tänulikkus ja heategude tegemine neile korda läks.

Mõistes tänulikkust praktiliselt võib seda võtta oskusena, mida saab treenida nagu lihast – mida rohkem kasutad, seda paremas töökorras on. Näitleja Loore Martma on jaganud üht meetodit tänulikkuse lihase treenimiseks, mis teda ennast väga inspireeris. Esimesel päeval pane kirja üks seik, mille eest oled tänulik, teisel päeval kaks, kolmandal kolm jne. Järgnevatel päevadel võib see tunduda päris tüütu ja punnitatud kohustusena, kuid oskus aina kasvab ja kümnenda päevani jõudes pole enam probleemi – oskad välja tuua veel ja veel õnnestavaid hetki, mida oled nautinud ja väärtustanud.

Tagasi üles