Kui Jaan Tõnisson 1910. aastal nais endast kakskümmend kaks aastat noorema naise, siis vangutasid nii mõnedki pead ja arvasid, et ega sellest midagi head tule. Kuid Hilda Tõnisson tõestas, et ta oli oma mehele võrdväärne ja väärikas partner.

Kuid samal ajal oli 18-aastase tütarlapse vastu huvi tärganud ka Jaan Tõnissonis. See, et vanapoisiks peetud härrasmees järsku õrnemaid tundeid ja kohmakaid kurameerimispüüdeid ilmutas, kiskus suunurgad naerule mitte ainult Tartu seltskonnal, vaid ka Hilda Lõhmusel. Noor neiu võttis Tõnissoni kurameerimist algul «oma nooruslikus kergemeelsuses teatud muhelemisega, mida võis järeldada juba sellestki, et neiu L oli kord määranud oma vanemale austajale kohtamise just Toomemäe veerel asuva maja ärklitoa akna alla, kust siis koos oma noore austajaga jälgis vanema austaja kärsitust ja kannatamatust, kui neiu kohtamisele hilines».

Kommentaarid
Copy