Ilona Toots: erinevalt Eestist ei ole Šveitsis lasteaiad turvalised lapse ära panemise kohad

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lapsed mänguhoos. Vaid korra on Sass suurema sinikaga tagasi tulnud, ent see on nende üldarvestuses köömes..
Lapsed mänguhoos. Vaid korra on Sass suurema sinikaga tagasi tulnud, ent see on nende üldarvestuses köömes.. Foto: Erakogu

Täna ma jutustan veidi Šveitsi algharidussüsteemist, et lugejale siinset pilti silme ette manada. Ent ma tuginen mitte ainult oma lapse kogemusele ja meie pere muljetele, vaid võtsin ekstra Sassi lasteaiakasvatajal nööbist kinni ja me rääkisime teema lahti, kirjutab judoka Aleksei Budõlini kaasa Ilona Toots, kes perega Aleksei töö tõttu Šveitsi kolis.

Kui laps praegu kohe ei tule tegevusega kaasa, siis antakse talle hetk aega ja proovitakse uuesti. Ent, kõik teevad kõike kaasa! Nii tuleb Sass, kes varem oli kunstipõlgur, koju värviste kätega või tõmbab algul ahistavana tunduva helkurvesti krapsti selga, sest nii teevad kõik. Õpetajad andsid kohe teada, et nad ei hakka lapsi abistama nii turnimisel, konfliktide lahendamisel või luku kinni tõmbamisel – lapsed peavad saama kõike ise. Ja saavadki! Sassile ei ole lasteaias kordagi öeldud, mida ta peab õueminekuks selga panema või millal käsi pesema, ta jõuab sinna ise.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles