Miks süüa sealiha?

Liia Merino
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Alfred Nesswetha / PantherMedia / Alfred Nesswetha

Sealiha seostatakse tihti kaloririkkuse ja ebatervislikkusega, ometi leiab sealihast inimesele vajalikke ja kasulikke toiduaineid, väidab lihaentusiast Enn Tobreluts. 

Sealiha on soodne, valmib kiirelt ja pakub mitmekülgseid valmistamisvõimalusi. Mõõdukat lihatarbimist peab Enn Tobreluts tervisliku ja tasakaalustatud toitumise osaks ning nimetab punase liha soovituslikuks päevanormiks kuni 200 grammi. Eelistada tuleks töötlemata värskest lihast valminud roogasid. 

Rasvasemast lihast valminud mahlane ahjupraad võiks jääda aga peo- ja jõululauas söömiseks. Kuna sealiha rasvasisaldus sõltub eelkõige konkreetsest lihatükist, siis näiteks pehme ja hõrk seasisefilee on oma rasvasisalduse poolest võrreldav kanafileega.

Sealihast saab hea kõhutäie, mis peletab pikaks ajaks nälja, annab energiat ja tugevdab organismi vastupanu stressile, ütleb Tobreluts. Tema sõnul sisalduvad sealihas inimesele vajalikud asendamatud aminohapped, lämmastik, B-grupi ja rasvlahustuvad vitamiinid ning mitmed kasulikud mineraalained. Ka hoolitsevad lihas sisalduvad valgud inimese seedekulglas parema taimsete toiduainete seedumise ning toitaineid omastamise eest. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagunevad asendamatuteks, mida saame vaid toidust, ja asendatavateks, mida meie keha suudab ise sünteesida. Valgurikas sealiha sisaldab asendamatuid aminohappeid, mida on Tobrelutsi hinnangul tarvis meie organismi toimimiseks ja arenguks ning seepärast peaks tema arvates sealiha kuuluma eriti kasvavate laste ja noorte toidulauale ning liha osakaalu menüüs peaksid suurendama ka inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või sporti.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles